Peale Leetsari mälestuvõistlusi sain 2 päeva puhata, ühel päeval teha trenni ja 2.jaanuaril ootas ees juba uus võistlus- Teivashüppe GP Tallinnas. Võistlesin seal ainult lisaalana kavas oleval 150m jooksus.
Juba öö enne võistlust magasin üsna kehvasti ning seetõttu oli võistluspäeval raske olla energiline ja tundsin, et see oli tohutu suur miinus. Tavaliselt valmistun võistlusteks päris korralikult, see tähendab lähen piisavalt varakult magama ning võistlushommikul söön selliseid toite, mis aitavad mind hoida energilisena. Muidugi tuleks toitu ja und hoida kontrolli all regulaarselt, kuid võistlusperioodi ajal on see eriti tähtis. Aga see selleks.
Uue aasta teisel päeval Tallinnasse jõudes oli mul enda jooksuni aega natukene vähem kui 5 tundi, mis ei ole väga lühike aeg. Lõpuks kui oli aeg alustada soojendusega, tundsin et olen tavapärasest veel rohkem kangem, kinnisem ja sain aru, et pean täna endaga soojendusel natuke rohkem vaeva nägema. Tegin lõpuks soojendust tavapärase 35-40 minuti asemel 50 minutit, aga kohe ka selgus, et ajakava on läinud poole tunni võrra nihkesse, mis tähendas, et ma pidin end soojana hoidma veel 40+ minutit et alles jooksma saada. Ideaalne oleks, kui peale soojenduse lõpetamist saan kuskil 5-10 minutit pikali olla, korraks puhata ja siis kohe liikuda stardi poole. Seekord see kahjuks nii ei olnud.
Õnneks olin paigutatud kohe esimesse jooksu, mille üle olin suhteliselt imestunud, sest isegi kõige väiksematel võistlustel pannakse mind miskipärast alati kõige viimasesse jooksu, kust enamasti selguvad ka jooksu parimad :) Sellega seekord ikkagi vedas, sest kannatus oli juba peale 30-40 minuti lisaaega katkemas ja tahtsin jooksma saada nii ruttu kui võimalik.
150m ei ole tavapärane distants. Siiani olen seda jooksnud aastas vaid korra, just sellel võistlusel. Pikkuselt tundub see minu jaoks isegi lühem ja kiiremini läbi saav, kui suvel väljas 100 meetrit joostes. Eelmisel aastal ma sellel võistlusel ei osalenud, kuid üle-eelmine aasta oli mu aeg sel alal 19,39. Enne võistlust panin omale väikse eesmärgi joosta miinimum 19,10.
See võistlus ei läinud taaskord nii nagu lootsin, sest finišijoont ületades nägin aega 19,26. Üle-eelmise aasta aeg sai küll napilt ületatud, kuid kindlasti ei olnud see tulemus mida ootasin. Üks asi on muidugi jooksu aeg, teine asi jooks ise. Tundsin, et kui oleks olnud keegi, kellega oleks olnud lõpusirgel sentimeetrite mäng, kes peale jääb, oleksin suutnud kindlasti mõned kümnendikud kiiremini joosta. Jooks oli juba tehtud ja tagantjärele ''oleksitega'' rääkida ja mõelda ei muuda muidugi midagi.
Nädalakese sain veel trenni tehtud ja ootas ees jälle uus võistlus milleks oli Pärnus toimunud koolinoorte meistrivõistlused. Neil võistlustel tegin kaasa 60m jooksus ja vahelduseks ka kuulitõukes.
Enesetunne oli sel päeval kindlasti kordades parem, kui 2 nädalat tagasi Tallinnas. Ootasin, et jooksen üle hooaja parima 7,92. Tundub, et enne jooksu ei tohiks ma enam vist nii palju mõelda, sest praegu on läinud nii, et iga kord mõtlen ja ootan liiga palju.
Eeljooksus sain ajaks 7,98. Tundsin et start oli kindlasti see kehva osa jooksust, jooksu teine pool kindlasti parem. Arvasin, et finaaliks on veel kindlasti midagi sees. 1,5 tunni pärast toimuvas finaalis jooksin välja täpselt sama aja- 7,98. Ise sain aru, et stardiosa oli seekord grammi võrra parem ja kui jooks oli alles poole peal, tundsin, et võib tulla isegi aeg 7,90 või alla selle, kuid ju siis läks kuskilt ikkagi jälle palju kaduma. Tegin kaasa ka kuulitõukes kus sain parimal tõukel kirja tulemuse 10.73. Kõik 6 tõuget olid aga üle 10 meetri ehk stabiilsus seal oli täitsa hea.
Nüüd tuleb ikka veel mõned trennid teha ja eks aeg siis ka näitab, kas on varsti ees ootamas mõned paremad rekordilähedasemad jooksud või mitte. Järgmine võistlus toimub juba pühapäeval Tallinnas, kui toimuvad Eesti talvised karikavõistlused. Kaugel ei ole ka talve tähtsaimad võistlused Eesti meistrivõistlused, mis toimuvad 9.-10. veebruaril.
Koolidevahelistel võistlustel 60 meetri finaal(3. rada)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar