Ma tahaks igat juttu alustada siin, et aeg on jälle nii kiiresti läinud ja midagi pole jõudnud siia kirjutada, aga jätkame siis nüüd sealt, kus mul viimane kord pooleli jäi..
1,5 nädalat enne jaanuari lõppu võistlesin karikavõistlustel, millest juba juttu tegin. Peale seda saime 2 nädalat teha natuke trenni vahelduseks ja siis 5. veebruaril ootasid ees uued võistlused- 7. Martin Kutmani mälestuvõistlused. Väga pikalt sellest võistlusest rääkida ei tahaks, sest pehmelt öeldes ei läinud seal nii nagu ootasin.
Tegin kaasa 60m jooksus. Minu vanuseklassi seal ei olnud, seega tuli joosta naiste arvestuses, mille eeljooksu start anti õhtul kell 19.00. Jõudsime Tartusse juba hommikul 11 ajal, sest trennikaaslastel oli kavas teivashüpe, mis algas juba ühest. Aeg venis enne mu jooksu algust päris korralikult, olin juba väsinud, viskasin küll vahepeal pikali ja magasin, kuid sellist värskust ei olnud mul õhtuks enam kindlasti sellist, mida vaja.
Soojendusel käisid peas mõtted, et kui siit võistlustelt rekordilähedast(rekord 7,84) tulemust ei tule, siis on midagi natuke kehvasti, sest sama nädala lõpus 9.-10. veebruaril ootasid ees juba eestikad, kus oli üks variantidest joosta ka 60m.
Tegin kogu soojenduse, tunne oli suhteliselt hea, mõtlesin et täna võib isegi midagi head tulla(tunnistan ausalt, et ei ole enda keha tundmises veel eriti proff, sest mõni võistlus tunnen end kinnise ja aeglasena, aga jooksen häid/rekord aegu, kuid mõni võistlus tunnen end justkui elu parimas vormis, kuid hiljem tulemus samaga ei vasta).
Eeljooksu start oli jällegi tagasihoidlikult öeldes halb, esimeste sammudega olin juba teistest maas ja 60 on ikkagi nii lühike, et kui teen endakohta kehva stardi, siis jäängi maha ja hiljem mul enam mingit trumpi välja panna ei ole, sest distants saab enne otsa, kui ma juurde tahaks hakata panema :) Ajaks sain keskpärase 7,90. Lootsin, et finaalis suudan end paremini kokku võtta ja sajandikke veel maha saada, kuid 50 minuti pärast toimunud jooksus sain ajaks hoopis 7,92 mis ei olnud küll katastroofiline, sest start oli mul seal VEEL kehvem + paar meetrit enne lõppu lasin kuidagi jala natuke liiga sirgeks juba.
Ma ei saa öelda, et olin väga pettunud, sest see on loomulik, et iga võistlus ei lõppe rekordiga, aga ootasingi just seetõttu paremat aega, et nii nii kohe olid ootamas eestikad ja tahtsin olla selleks väga valmis.
Jõudsid siis kätte need oodatud eestikad. Toimusid kahel päeval, millest esimesel tegin kaasa 60m jooksus, teisel päeval 200m jooksus ja 4x200 teatejooksus. Alles üks päev enne võistlusi sain teada, mis alasid ma täpselt teen, sest valikus oli veel lisaks 400 meetri jooks, mida oleksin ka heameelega jooksma läinud, kuid jätsime selle siiski järgmiseks korraks.
60 eeljooksus sain ajaks 7,96 mis ei tekitanudki erilisi tundeid ega emotsioone, sest tundsin et varu oli jooksus veel kindlasti, kui keegi kiirem mu kõrvale jooksma tuleb. Samas mõtlesin, mis aegu ma see hooaeg olen sellel distantsil jooksnud ehk mingit super kiiret aega ma ootama jääda ka ei saanud.
Finaalis sain ajaks 7,84 mis ÕNNEKS on VÄHEMALT mu isikliku rekordi kordus. Kaela sain hõbemedali. Olen nüüd natukenegi rahulikum, sest kartsin juba et see talv läheb see lühike distants päris metsa, aga tore, et suutsin end nii paljugi kokku võtta :D Kulla võitis Marit Kutman 7,73ga ja ilmselt tänu sellele suutsin enda jalad ikka distantsi viimastel meetritel natukenegi kiiremini tööle panna, et keegi on minust ees ja väga palju alla ka ju ei tahtnud jääda.
Järgmisel päeval oli siis ees kõige magusam- 200 meetri jooks. Startisin viiendal rajal, millega olin super rahul, sest see on sellise mõnusa paraja kurvikaldega. Teadsin, et tuleb alustada vihaselt ja täiega, sest kõrval rajal oli eelmise päeva 60 kuld ehk et tagasi hoida ei olnud küll midagi. Lõpetasin jooksu esimesena, ajaks 24,84 millega sündis mu uus siserekord. Sellist aega ja jooksu ootasingi!
Viimasena ootas ees veel teatejooks, kus Altiuse võistkonnaga teenisime hõbemedalid. Pulga sain kätte viimase vahetuse jooksu alustades alles kolmanda või neljandana, aga andsin veel kõik, mis sisse oli jäänud ja suutsin ühe koha meid veel kõrgemale nihutada :)
Paneks nende võistluste hindeks endale 5- või tugeva 4+, sest eks iga jooks oleks võinud ju natukene kiirem olla :D Olen rahul sellega mis tuli, tuleb ainult veel palju trenni teha ja vaeva näha, sest loodan, et arenguruumi on veel väääääga palju.
Järgmisena võistlen juba sellel nädalavahetusel 17. veebruaril täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel, kus teen kaasa ainult 200 meetri jooksus.
Olge tublid!!!
Fotod: Marko Mumm
