0,03 sekundit?!

Nagu juba eelmisel korral öelda jõudsin, siis reedel võistlesin Soomes, täpsemalt Someros 400m distantsil. Sõitsime treeneriga kohale ainult minu jooksu pärast, sest eesmärk oli proovida veel üritada olümpiafestivali normi täitmist. Kuna Eestis head võimalust selleks ei oleks olnud, siis tuligi sõit sinna ette võtta.

Päev enne jooksu ehk neljapäeva õhtul jõudsime Helsingisse, kus me ka ööbisime. Reede hommikupoole sõitsime edasi Somerosse, kuhu kestis sõit veel umbes 1,5 tundi. Minu start oli täitsa päeva keskel kuskil 3 paiku. Soojenduse ajal tundsin end suhteliselt okeilt, ei olnud mingit super tunnet kuid ei olnud ka midagi, mis otseselt häiriks.

Minu jooksus startisid peale minu veel 4 sprinterit, kelle isiklikud rekordid olid: 56,16; 55,50; 58,09; 57,45. Mina olen see suvi suutnud joosta vaid 58,49. Enne jooksu panin peas paika ainult selle, et tagasirge tuleb joosta mitu korda julgemalt kui seda oli viimane kord, sest lõpusirgel ei ole mul praegu kahjuks midagi enam välja panna ja seal olen ma niivõinaa täiesti kutu. Plaan iseenesest töötas ning jooks tundus juba esimesel sajal meetril kiirem, kuid kui umbes 250-300m oli joostud oleksin tahtnud juba jooksu lõpetada, sest no jaksu ei olnud selleks hetkeks juba enam kohe üldse ja jalg tõusis ka väga vaevu maast lahti. Finišijoon ei tahtnud üldse kuidagi lähemale tulla ja selle ületamine paistis olema väga väga raske. Kuidagi ma siis lõpuks selle jooksu ikkagi lõpetasin, kolmandana, ajaks 57,03....... Jube halb tunne oli ikka küll kui lõpuks aja teada sain, aga noh nutsin duššiall pisarad ära nii et keegi neid õnneks nägema ei pidanud :D ma isegi ei oska õiget sõna siin kasutada, aga väga selline puuga vastu pead saanud tunne oli just sellepärast, et ma tõesti andsin endast seal jooksus 200% ja äkki oleks võinud siis NATUKENEGI lõpus keha ette kallutada rohkem või kui seda ka ei oleks tol hetkel suutnud teha, siis kuskilt jooksuosast oleks selle 3 sajandikku ikka kätte saanud, aga oleksid muidugi ei loe siin jällegi midagi ja muuta saan ma ainult veel seda, et jooksen eestikatel sama tugeva jooksu ning äkki viimasel üritusel õnnestub kuidagi paremini see kogu asi, mida siin väga kaua juba taga ajanud oleme. Samas kui nüüd natukene positiivselt mõelda kuskilt otsast, siis isegi kui ma jäängi selle 3 sajandiku pärast tiitlikatest ilma, siis 3 sajandikku on ikka parem kui näiteks 1 sajandik :D

Jooksu võitja ajaks oli 56,07, teine koht 56,95, neljas 57,73 ja viies 58,24. Konkurendid olid tõesti tugevad, ilm oli hea, tundus suurepärane võimalus joosta alla 57, aga seekord siis nii, ei ole midagi parata, eestikad on veel ees neljapäeval ja reedel mis on siis tõesti viimaseks lootuseks.

2 võistlust veel seljataga

Nagu juba eelmises postituses öeldud sai, võistlesin neljapäeval Tallinnas 400m joostes ning pühapäeval Lätis, Ogres 200m joostes.

Alustame siis varasemast jooksust, millest ei ole küll kuigi palju rääkida, aga jooks toimus jälle õhtul 20 ajal, ilm oli jooksu jaoks täitsa okei, kuid konkurente ei paistnud häid olevat seega tuli mu jooks välja väga tuim ja ühtlane ning ühegi jooksu osa kohta mingeid kiidusõnu küll öelda ei oleks. Ajaks sain 58,49 mis on siis täpselt 1,49 sekundi kaugusel olümpiafestivali normatiivist. Kuna ma seda 400m normatiivi siiski praegu kõige rohkem täita üritan, siis ütlen siinkohal ka ära, et rekord on mul eelmisest suvest 55,84 millest olen praegu küll ikka mägede kaugusel, kuid see aeg peaks natukenegi tõestama, et 400 jõuan ma joosta küll ning see normatiiv 57sekundit ei tohiks olla minu jaoks midagi ületamatut, kuid praegune olukord on küll ikka täiesti vastupidine.

Üks päev oli vahet ning juba laupäeval asusin ma Läti poole teele, kus toimusid Balti meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses. Laupäeval sain võistlust lihtsalt pealt vaadata ning pühapäeval oli siis minu kord enda etteaste teha nii hästi kui sel hetkel võimalik. Jooks oli väga tugev, sest võitja sai ajaks 23,83. Suutsin ise joosta välja enda hooaja parima ning lõpuks olla jälle sees selles 24sekundis. Sain ajaks 24,79 mis tekitab vähemalt natukenegi rahulolu, sest mida parem on ikkagi ka 200 aeg, seda suuremad eeldused on ka 400s midagi paremat nüüd lähiajal välja joosta. Jooks ise oli üldiselt sama rabe nagu eelnevadki, kuid parem aeg tuli minu arvates just kurvi arvelt, kus üritasin end palju kiirmini käima saada ning jõulisemalt jooksu sisse minna.

Kuna aeg siiani veel tiksub, ning tiksub väga kiiresti, siis enne eestikaid, mis toimuvad 27.-28.juuni Rakveres(kus viimase päeva lõpuks lähevad ka olümpiafestivali kohad lukku) jooksen ma veel sel reedel Soomes 400m ning üritan veelkord seda normi kätte saada. Jooks peaks tulema tugevate vastastega, mille üle on mul väga hea meel, sest see sunnib mind ikka kõvasti rohkem jooksu ajal pingutama, mis on suht ilmselge ka muidugi :D

Peale jooksu annan kindlasti jälle siin teada kuidas läks. Lõpetuseks veel 2 pilti baltikate jooksust ja olge tublid :)

Ootaks juba paremaid päevi

Pühapäeval toimusid Tallinnas Kadrioru staadionil noorte karikavõistlused. Treener oli mind kirja pannud nii 200 kui 400 meetri jooksu, mis tähendas seda, et lõpliku otsuse kumba ma sel päeval jooksen, teeme me alles kohapeal. 

Mõned tunnid enne starti selgus, et jooksen 200, mille üle oli hea meel, sest kuigi mulle meeldib ka 400, tekivad sellel pikemal sprindidistantsil enne starti kuidagi liigsed pinged, mida on väga palju raskem alla suruda. 

Kuidagi sai selle soojendusega siis ühelepoole ning oli aeg stardipakkude poole teele asuda. Olin paigutatud viiendasse ehk viimasesse jooksu, neljandale rajale. Stardireaktsioon oli pigem väga aeglane 0.224 ehk umbes kümnendik läks siis juba sealt kaotsi. Halb algus. Kogu kurv oli selline keskmine, aga mitte midagi head ning sirgeosal ei tundnud ma enam üldse, et kiirelt liiguksin. Aeg 25,03 ja koht teine. Pettumus, aga polnud midagi parata. Nädal tagasi toimunud Tartu võistlusega paranes aeg küll pool sekundit, kuid ikkagi ei ole midagi ilusat veel öelda, sest ma ei ole isegi 24 sisse veel suutnud joosta, mis on kurb, kuid usun siiski siiani, et need jooksud mida ootan on veel ees.

Mõne aja pärast jooksime veel Altiuse võistkonnaga 4x100m teatejooksu, kus tulime kolmandaks.

Kuna mu suve üks eesmärkidest on siiski minna Euroopa noorte olümpiafestivalile, mis toimub natuke rohkem kui kuu aja pärast, kuid normide püüdmine on võimalik vaid 28.juunini ja 200m jooksu norm on juba ühel sprinteril täidetud(alale saab vaid 1 inimene peale), siis on vist lootused pandud pigem 400m jooksule, kus ei ole veel normatiivi keegi ületanud. Selleks on 57,00sekundit. Kui suudan aga nüüd 2,5 nädala jooksul veel joosta üle 200 meetris joostud aeg, mille jooksis see sprinter, kes täitis 200 meetris normatiivi(ehk ta jooksis 24,61 ja norm oli 25,00), siis saaksin isegi veel 200ga ka peale, aga need on ainult ''oleksid'' ja seda mis päriselt juhtub, näitab aeg ja mu järgnevad jooksud. Aeg on siiski piiratud ning tegutseda tuleb kiiresti. Loodan ainult väga, et kumbagi distantsiga saan ma peale.

Juba neljapäeval, 13.juunil saangi ma Tallinna noorte meistrivõistlustel proovida 400m ning sel nädalal tuleb üks võistlus veel, milleks on täiskasvanute Balti meistrivõistlused, kus osalen siis jällegi 200m jooksus. Kuidas nendel võistlustel läks, sellest annan kindlasti ka hiljem teada.

Eesti teatejooksude meistrivõistlustelt 2 kulda!

Eile toimusid Viljandis teatejooksude eestikad, kus meie tiimil juhtus heasmõttes nii mõndagi! Teatejooksude Eesti meistrivõistlustelt sain ma osa võtta neljandat aastat, mille seeria on olnud järgmine: 

2015.a jooksime U16 võistkonnaga end pronksmedalitele, ise olles siis tegelikult alles U14 vanuseklassi sportlane!

2016.a olime stardis jälle U16 vanuseklassis(nüüd kuulusin selle vanuseklassi sisse ka), kahjuks lõppes meie võistkonnal jooks juba esimesel pulgavahetusel ning minu, kui viimase vahetuse jooksjani teatepulk ei jõudnudki.

2017.a ei saanud ma pimesooleoperatsiooni tõttu võistlustest osa võtta

2018.a riputati meie võistkonnale esmakordselt kaela kuldmedalid!

2019.a ? 

Kuigi olen veel viimast aastat U18 vanuseklassi sportlane, siis see aasta olime me väljas U20 vanuseklassi all, sest meie võistkonna 2 liiget kuulusid juba sinna klassi.

Kui eelnevatel aastatel olen olnud jooksmas ainult 4x100m võistkonnas, siis seekord oli vaja teha üks jooks rohkem - osalesime lisaks ka Väike-Rootsi teatejooksus, mille distantsiks oli 100+200+300+400. Minule jäi see kõige pikem.

Alustame siis 4x100 teatejooksust. Olime paigutatud teise jooksu, neljandale rajale. Mina viimase vahetuse jooksjana sain pulga väga varakult kätte, mistõttu sain kiiremini keskenduda ainult jooksule ning lihtsalt täiega minna! Viimasel pulgavahetusel olid võistkonnad väga võrdsed ning selge ei olnud veel midagi. Suutsin meid mitte alt vedada ning ületasin finišijoone esimesena, ajaks 49,42, millega võitsimegi kuldmedalid! Teiseks tulnud võistkonda edestasime lõpuks 26 sajandikuga.

Kiirusliku poolepealt  ei olnud me kindlasti kõige kiirem tiim, kuid just heade vahetuste tõttu õnnestus kõik nii nagu lootsime! 

Mõne tunni möödudes ootas ees ka teine teatejooks, mis oli vähemalt minu jaoks natuke raskem katsumus, sest joosta tuli 400m ning mul polnud õrna aimugi, kuidas ma praegusel hetkel sel distantsil vastu pean ning millised jõuvarud mul üldse selle maa jooksmiseks sees on.

Jooks algas kenasti, meie 100 ja 200 meetri liikmed tegid korralikud jooksud, pulk anti 300 meetri jooksjale kätte kolmandana, kuid tema suutis mööduda ühest konkurendist, seega tõusime teiseks ning ka pulga sain mina kätte teisena. Kiireim tiim oli meist ees minu vahetuse alguseks juba 30-35 meetriga, kuid mul oli veel 400 meetrit ikkagi minna ja võidelda oli vaja veel kõvasti! Kui umbes 150-200m oli läbitud, hakkasin üha enam liidrile lähenema, vahe aina vähenes, lõpusirgele tulin ikka veel teisena, vahe esimesega veel kuskil 15m, kuid mõtlesin ainult kulla peale ning tahtejõuga suutsin tulla temale veel ja veel lähemale, nüüd oli finišijoon vaid paari meetri kaugusel, lükkasin keha veel ette ning tuligi ära teinegi kuldmedal!! Hiljem tuli välja, et meile napilt alla jäänud võistkond diskvalifitseeriti, kuid võit tundus mulle endiselt sama magus.

Ma ei ole veel väga palju kordi elus 400 jooksnud, kuid praegu saan küll öelda, et need viimased 100m sellest jooksust olid küll kõige enam pingutatud kui üldse olla sai! Andsin endast 110% ning arvan et see võit oli kindlasti seda väärt! Seda ei olegi võimalik sõnadesse panna, mis emotsiooni tegelikult nendest jooksudest saab, aga ma olen meeletult õnnelik oma võistkondade üle ja et me suutsime need kullad ära võtta!! Aitäh teile! 

Nüüd saab vahepeal jälle mõned trennid teha ja juba 9.juunil ootavad ees noorte karikavõistlused Tallinnas, kus ka kindlasti jooksen mingit distantsi. Millist või milliseid, seda saab teada varsti. 

Ja nüüd ka mõned pildid (ja video!)siia sellest suurepärasest pühapäevast Viljandis :)

 4x100m lõpusirge viimased meetrid!

 4x100m autasustamisel

Väike-Rootsi teatejooksus viimased pingutused,

 et konkurendist veel mööduda

Enne viimast sammu finišijoone 

ületuseks olime veel täpselt nii kõrvuti

Väike-Rootsi teatejooks
(kvaliteet kannatas üleslaadimisel kõvasti, 
aga ehk on aru saada veidi)

G. Sule mälestusvõistlustest

Eile toimusid Tartus Tamme staadionil 55.Gustav Sule mälestusvõistlused, kus tegin naiste arvestuses kaasa 200m jooksus. 

(26.aprill jooksin 200m 25,95. Rekord 2018.a oktoobri noorte olümpiamängudest 24,53)

Jooksu start oli õhtul kell 19.35 mis mind pigem häiris, sest hommiku või päeva poole on ikka tunduvalt lihtsam minu arvates kiireid jookse teha. Õhtuks ju jalad juba väsinud ja kanged, sest suurem päevast oli seljataga. Teine miinus oli kindlasti ilm. Kui hommikul ei tahtnud ilm võistlejatega sugugi koostööd teha, aeg-ajalt tibutas vihma, tuul jne, siis õhtuks olid olud küll veidi paremad, kuid kraadide poolest oli ikkagi külmemapoolsem. Aga eks kõigil olid võrdsed tingimused ja tuli leppida sellega, mis parasjagu oli.

Toimus 2 jooksu. Kui esimesse jooksu paigutati kõik eestlased(v.a mina), siis teises jooksus olin mina + 3 ukrainlannat ja 1 lätlanna. Olgu siis siinkohal veel mainitud, et minu jooksus olevad konkurendid olid minust mitmeid aastaid vanemad. Kõlas stardipauk, kurvis oli tuult küljepealt üsna tugevalt tunda, millega oli mul raskusi hakkama saada, konkurendid olid kurvi lõpuks juba mitmeid meetreid eespool, kuid ma teadsin, mis aegu on nemad võimelised jooksma ning mis mina, seega ei lasnud end sellest eriti häirida. Lõpusirge viimased 30-40m olid väga rasked võrreldes sellega, kuidas olen jooksnud siis viimaseid 30-40m kui olen olnud parimas vormis. Jaksu oli, aga jalad lihtsalt ei tõusnud ega liikunud. Kuidagi jõudsin üle finišijoone, aeg 25,54 :( Kuskil 10-15min peale jooksu olin enda peale päris kuri, sest ütlen ausalt, ootasin ikkagi aega sinna 25 sekundile väga lähedale. Sörkisin peale ja venitasin, hiljem saime treeneriga ka veidi arutatud, mis võivad olla hetkel need murekohad, miks vorm juba parem ei ole miks ja kiiremaid aegu ei tule. 

Olen olnud siiani sellist tüüpi sportlane, et rekordid ja kõige paremad jooksud tulevad mul alati suve lõpupoole, kui olen saanud teha juba palju võistlusi ning olen end niiöelda lahti saanud joosta. Pead pole ma üldse norgu lasknud, sest ma tõesti loodan, et ka seekord on asi samamoodi ning mida rohkem nüüd võistlema hakkan, seda kergemaks jalg läheb. Eks me näe.

Homme ootavad juba ees teatejooksude eestikad Viljandis, kus kõige enam ootan Väike-Rootsi võistkonnas 400m jooksu, sest tahan väga näha, kuidas seal vastu pean ning millega konkurendid vastavad sel distantsil. 4x100 teatejooks on ka muidugi ootamist väärt, kuid seal mängivad ikkagi suurt rolli teatevahetused ning ei oska kunagi ette öelda, kuidas need minna võivad.