Viimasest postitusest on nüüdseks möödas juba 4 kuud. Selle aja jooksul on juhtunud nii mõndagi ja siin ma jälle olen, üritamas vahepealset siis kokku võtta.
Viimase võistluse, millega lõpetasin ka enda sisehooaja, tegin ma 25.-26. veebruaril Minskis. Peale võistlust puhkasin ma mitu mitu päeva ja esimese trenni tegin ma alles 2.märtsil, kuid mitte kauaks ei saanud me enam treeninggrupiga trenne koos teha. Viimase trenni tegime kõik koos 13.märtsil ja peale seda hakkas pihta aga üks suur trall nagu me kõik ka juba teame. Corona time.
Esimese iseseisva trenniga alustasin ma 16.märtsil ja viimase tegin 1.mail. Kokkuvõttes 2,5 kuud trenne iseseisvalt treeneri plaanide järgi. Treeningud toimusid mul metsas, koduhoovis ja toas. Õnneks sain ma aegajalt endale treeningpartneriks oma treeneri, kes tegi metsas kõiki asju minuga kaasa. Sellisel raskel ajal oli sellest kindlasti väga palju kasu! Kuna tegelikult see aeg oligi selline, kus me oleksime niikuinii teinud rohkem trenni pigem pehmemal pinnasel, kui staadionil, siis vähemalt minu silmis ei jäänud väga palju asju sel perioodil mul tegemata. Treeningvahenditest tekkis kriisi lõpupoole puudus, ei olnud näiteks tõkkeid, et teha tõkkeharjutusi ja sellist jõupoolt ei saanud ka praktiliselt üldse teha. Aga vähemalt mul mõned vahendid siiski olid, millega ajas ka asja ära. Sellist lõdvaks laskmise aega ei olnud trenni mõistes tegelikult kordagi ja kui päris aus olla, siis ega mul mentaalselt ka raske ei olnud. Pigem ma nautisin seda üksi trenni tegemist ja suurt vaheldust tavalisele elurütmile.
4.mail pääsesime me lõpuks siis tagasi staadionile. Alguses ainult mõnel korral nädalas ja kuni 10 liikmeliste gruppidena. Lisaks kehtisid mitmesugused reeglid, mida tuli kindlasti staadionil olles jälgida. Mõni trenn nädalas tuli siiski teha veel iseseisvalt. 1. juunist saime me aga tagasi tavapärase rütmi juurde.
Kui rääkida sellest, mis seisus ma füüsiliselt praegu olen, siis sellele saan ma hetkel rõõmuga vastata, et kõik liigub ainult ülesmäge! Kiiruslikud näitajad on kindlasti paranenud. Seda tõestas ka eilne 30 meetri lendlähtest jooks, kus jooksin oma uueks isiklikuks rekordiks 3,27. Eelmine rekord oli 3,32 seega üsna suur parandus sai tehtud. 2 nädalat tagasi jooksin ma meie kergejõustikuhallis ajaks 3,33 mis ei olnud ka paha, kuid nüüd sain ma joosta väljas, kus on selleks paremad tingimused. Väljas joostes tegin ka teise ürituse, saades ajaks 3,28 millel on jällegi ainult positiivsed küljed. Järelikult suudan teha mitu jooksu enda maksimum kiirusel. Kui praegu võrrelda eelmise suvega seda, kuidas ma end üldiselt tunnen, siis saan ka öelda, et tunnen end hetkel jälle joostes kergemana, mida eelmisel suvel eriti ei tundnudki. Usun, et oleme liikumas jälle õiges suunas.
Kogu selle viiruse leviku tõttu lükkusid edasi ka muidugi kõik võistlused. Iga aasta olen ma oma esimese stardi teinud juba maikuus, kuid see aasta teen seda 30.juuni ehk ülehomme. Valgas toimuvad Hea Lootuse mängud, kus jooksen 200m. Eks natuke kõhe on mõnesmõttes kohe hooaeg avada 200 mitte 100 meetri jooksuga, millega olen tavaliselt alustanud, aga tunnen, et olen siiski valmis ja uudishimu on samuti suur, et mis sealt välja siis tuleb. Samal nädalal on ees ootmas ka teine võistlus - Pärnumaa meistrivõistlused, mis toimuvad 4.juulil oma kodustaadionil. Kindlasti teen seal stardi 100 meetri jooksus ja võib-olla mõnel kõrvalalal veel. Kuidas mul nendel võistlustel läheb ja milliseks mu edasine hooaeg kujuneb, sellest üritan siin suve jooksul tihedamini teada anda!
