Tehtud!

Minu jooksud on selleks korraks noorte olümpiamängudel tehtud! Päris kõik ei läinud siin võistlusel nii nagu oleksin soovinud, kuid suutsin siiski ka end ületada ning nüüd räägingi kõigest lähemalt. 

Noorte olümpiamängudel kehtib selline kord, et kõik sportlased saavad teha ''2  võistlust''. See tähendab seda, et mina, kui sprinter sain teha 2 jooksu 200 meetri distantsil ning need jooksud toimusid 2 päevase vahega. Mu senine rekord 200 meetri distantsil oli 24,70 sekundit ning see oli joostud augustis U18 Balti meistrivõistlustel.

Esimene jooks toimus 13.oktoobril, algusega 16.30(Eesti aeg 22.30). Olin paigutatud viimasesse kolmandasse jooksu, seitsmendale rajale. Mainin kohe ära, et enne minu jooksu toimunud kahes jooksus puhusid tuuled vastavalt -0,6m/s ja +1,1m/s. Mina sattusin aga jooksu, kus puhus tuul -2,8m/s. 

Kõlas stardipauk... esimesed sammud pakkudelt välja tõugates ei tundunud nii teravad, kuid adrenaliin oli laes ning üritasin teha niivõrd hea stardi, kui parajasti suutsin(stardireaktsioon oli 0.158). Kuna jooksin seitsmendal rajal, nägin ma alguses enda ees vaid ühte sprinterit, keda püüda. Esimesed 100 meetrit ehk terve kurv tundus jooks isegi päris hea. Edasi tuli joosta aga sirgel ning nagu eelnevalt juba mainitud, siis puhus seal väga tugev vastutuul. Võitlesin, mis ma võitlesin, aga jooksu lõpetasin ma viiendana ning ajaks 25,43. Tablool enda aega nähes olin väga pettunud ning ka segaduses, sest ma ei osanud kuskilt oodata, et nii halb aeg võib tulla. Istusin enda asjade juures umbes 5 minutit ning siis helistasin treenerile, et kuulda, mis tema asjast arvab. Alles telefonikõnes sain ma teada, kui tugev tuul oli puhunud mu jooksu ajal. See seletas juba kõike ja rahustas mind natuke rohkem maha. 

Nagu öeldakse, mis tehtud see tehtud, enam tagasi võtta midagi ei saa ja tuult meist keegi kinni panna kunagi ei saa. Eks see tuul olegi alati selline asi, et mõnel korral on sellega õnne ja mõnel korral mitte. Olgu siinkohal veel mainitud, et minu jooksus 7 tüdrukust 6 jooksid oma rekordist vähemalt 0,7 sekundit halvemini. Vaid neljandaks tulnud Hiina Taipei sprinter kaotas oma rekordile 59 sajandikku.

Kindlasti mõjutas seda jooksu minul veel nädala tagune läbi põetud haigus ning väike alaselja valu, mis oli siin enne võistlust trennidega tagasi tulnud. Pole mõtet vabandusi asjadele otsida, kuid ma siiski näen, et need olid reaalsed põhjused, miks see jooks nii kehvasti läks.

Kokkuvõtvalt lihtsalt ei vedanud ilmastikuoludega sel päeval ning rahule selle jooksuga kindlasti jääda ei saanud.

Kauaks ei saanud midagi põdema jääda, sest 2 päeva pärast toimus juba uus jooks!

Teine jooks toimus 16.oktoobril, algusega 16.50(Eesti aeg 22.50). Sellesse jooksu paigutati meid juba esimese ringi jooksude alusel. 8 kiiremat aega pandi sel päeval viimasesse kolmandasse jooksu(A-finaal), järgmised 8 kiiremat teise jooksu(B-finaal) ning viimased esimesse jooksu. Sellise süsteemi järgi mahtusin mina tugevuselt teise jooksu(B-finaali). 

Tunne oli sel päeval täiesti teistsugune, kui oli olnud 2 päeva tagasi esimese jooksu ajal. Mul ei olnud enne peastaadionile minekut peaaegu et mingit närvi sees, olin veel rahulikum kui tavaliselt ning olin lihtsalt kindel endas, et suudan ka seekord endast kõik anda ja ehk veab tuulega sel korral paremini. Enesetunne oli hea ning olin valmis maksimaalseks pingutuseks.

Peastaadionile jõudes tegin ühe proovi pakkudega ning tunne oli isegi veel parem, kui oskasin oodata. Oleksin justkui pakkudelt välja lennanud. Tundsin end enesekindlana.

Siis algas aga päris jooks(stardireaktsioon 0.142). Esimesed 100meetrit töötasin hästi, tundsin et olen heal positsioonil ja tuli veel edasi panna. Lõpusirgel panin oma parima allesoleva käigu sisse ning ületasin finišijoone viiendana, kuid aeg oli seekord palju rohkem rahulolu pakkuv - 24,53 sekundit! Nii sündis mul noorte olümiamängudel isiklik rekord ning tuul oli ka määrustepärane +1,9m/s. Olin aega nähes väga õnnelik ning see kaalus esimese jooksu nukrad emotsioonid kindlalt üle.

Kokkuvõttes kuulub mulle kahe jooksu liitmisel 22 endavanuse maailma sprinterite hulgas 15.koht. Teises ringis joostud isikliku rekordi üle on mul kindlasti väga hea meel, kuid koha poolest oleksin lootnud olla veidi kõrgemal. See jäi juba esimese ringi jooksu taha kinni, kuid pole mõtet halvasti sellepärast end tunda. See võistlus tasus kindlasti ära ning nüüd noorte olümpiamängudelt lahkudes võtan ma endaga Eestisse kaasa palju motivatsiooni, et trennides veel rohkem pingutada ja vaeva näha, sest uued kõrged eesmärgid ja sihid tahavad ületamist! 

Olen väga õnnelik, et mul on nii super treener, kellega sujub koostöö üllatavalt hästi ning tänu kellele ma siia üldse võistlema pääsesin! Kahjuks teda ennast siin kaasas ei olnud, kuid sain temaga suhelda igapäevaselt arutades trennide üle.

Eestisse hakkan tagasi lendama ma laupäeval ning päris Eesti maapinnale saabun alles pühapäeva õhtul. Juba ei oota seda 14 tunnist lendu, aga koju ootan küll juba vägaaaa.

Mina peale esimest jooksu koos olümpiamängude maskoti Pandiga 

Youth Olympic Games Buenos Aires 2018- trennid ja haigus

Nädalake on siis juba siin olümpiaatmosfääris veedetud ning peab ütlema, et väga kibelen juba rajale ning jooksma oma elu suurimal võistlusel. Trenne olen kokku teind praegu 5, kuigi algsete plaanide järgi peaksin olema teinud kokku tänaseks 6. Miks siis 1 trenn vähem? Suutsin vahepeal endale mingisuguse haiguse külge tõmmata ning seetõttu oli laupäeval põhitegevuseks voodis lamamine. Päeva esimene pool oli süda väga paha ja pidevalt sees keeras. Ei teagi täpselt, millest see siis tingitud oli, kuid väga suureks õnneks oli see ainult ühepäevane haigus(tegelikult isegi ainult poole päevane) ning sain sellest kiirelt lahti. Sama päeva õhtuks tundsin end juba oluliselt paremini. Kuna selline asi aga siiski juhtus, said kannatada ka mu järgnevad treeningud. Suutsin küll juba päev pärast haigust teha rahuliku trenni, kus ma sisuliselt ei jooksnudki, kuid tegelikult oli selleks päevaks algselt plaanitud teistsugune trenn, mis ei oleks olnud sugugi nii kerge. Ilmselgelt ei saanud seda sel päeval teha, kui eelmine päev olin olnud enamus ajast pikali maas. Nagu juba mainitud, siis pühapäeval(päev pärast haigust) tegin ainult kerge kerelihaste trenni. Esmaspäeval ehk eile sain ära teha siiski selle trenni, mis oleks pidanud olema päev varem ning selleks oli n.ö kontrolljooks/tühjaks jooksmine. Selline trenn nägi ette seda, et teen vaid ühe 150m jooksu pakkudelt 100% kiirusega. Enne jooksu tegin end soojaks nii nagu oleks käes võistluspäev ning peale soojendust pidin paarkümend minutit lihtsalt sooja sees hoidma, sest reaalsel võistluspäeval on ju sel ajal call roomid ning seal olles peab kuidagi soe sees püsima. Võib öelda, et see trenn õnnestus hästi. Teisipäeval ehk täna sai proovida peastaadionil starte pakkudelt koos stardikäsklusega, nii nagu toimub reaalsel võistluspäeval. Tegin päris mitu starti ning need läksid ka täitsa okeilt. Stardiosa(esimesed 20-30m) pole mul kunagi eriti kiita olnud seega sellega peab veel tulevikus päris kõvasti vaeva nägema. Eelmise nädala kolmapäeval, kui siia kohale jõudsin ei teind ma trenni ning neljapäeval ja reedel olid sellised mõõdukalt rasked jooksutrennid. Treeneri jutu järgi pidi veel homme olema korralikum trenn, ülehomme pidin saama puhata, reedel teen võistluseelse soojendustrenni ning laupäeval ongi see tähtis võistluspäev ees ootamas.

Kuigi ma tean, et isikliku jooksmine ja selle lähedale jooksmine peaks praeguse tunde ja aja järgi olema päris keeruline, siis sellegipoolest ootan ma võistluspäeva juba väga, sest mõte, et olen rajal koos endavanuste maailma kiirematega on midagi väga uskumatut. Annan endast parima, et kõik läheks hästi ning loodan, et see päev tuleb võimas!

Youth Olympic Games Buenos Aires 2018- pääsemine ja saabumine

Olengi kohal- Buenos Aireses, Argentiinas, kus algavad juba 4 päeva pärast 3. noorte suveolümpiamängud. Teen siin oleku ajal mitu postitust ning esimeses neist räägin, kuidas siia täpsemalt pääsesin ning millised on minu emotsioonid ja muljed siin esimese päeva õhtuks.

Esmalt siis siia suurvõistlusele pääsemisest. Võib kohe ära mainida, et see oli üsnagi raske ning ka pingeline, sest kogu Euroopa riikide võistlejad kergejõustikus selgitati välja vaid ühe ainukese võistluse põhjal, milleks olid sel suvel toimunud Euroopa U18 meistrivõistlused. Euroopa meistrivõistlustele pääsu sain ma koguni kahe alaga- 100 ja 200 meetri jooksuga. Üks ja ka ainuke tingimus minule, et pääseda edasi noorte olümpiamängudele, oli see, et pidin mahtuma ''kvooti'' milleks oli Euroopas 100 meetris lõpptulemuseks 13.koht ning 200 meetri jooksus 11.koht. Oluline on sellejuures see, et iga riik saab välja panna vaid ühe sportlase igal alal, mis tähendab, et kui näiteks tüdrukute 200 meetri jooksus on 11 hulgas 3 prantslast, siis pääsme olümpiamängudele saab neist ainult see üks, kes on koha poolest kõige ees ning ülejäänud kahe prantslase asemel saavad pääsme need, kes olid küll 11 hulgast väljas, kuid järjekorras kohaga järgmised. 

Täpselt nii oli minuga, sest 200 meetri jooksu lõpetasin ma Euroopa meistrivõistlustel 14.kohaga, kuid minust eespool olid 2 Itaalia, 2 Rootsi ning 2 Šveitsi sprinterit. Kuna neist kolm langesidki välja, tõusin mina 11ndaks ning olingi omale taganud pileti siia, kus praegu olen.

Olen mõelnud, et see oli kohati suur õnn, et minust eespool olidki täpselt kolmel riigil 2 jooksjat, kuid samas see 14. koht tuli maksimum pingutuse abil ning kui ma ei oleks olnud 14. vaid hoopis 15. või 16. oleks olnud olümpiamängudel koheselt kriips peal.

Oma esimest lendu Argentiinasse alustasin ma 2. oktoobri õhtul, kui lendasin Tallinnast Frankfurti ning Frankfurtist edasi otse Buenos Airesesse (u 14 tunnine lend..). Kuna olen siin 6 tundi Eesti ajast maas, siis saabusin siia kella 7 ajal hommikul. Meid toodi bussiga kohe olümpiakülla, kus esmalt aktiveerisime ära enda akrediteerimiskaardid, millega siin üldse ringi liikuda tohib ja mis näitab, et oled olümpiamängude osaline. Kui see tehtud saime kätte oma toad, kus järgmised 3 nädalat magama peame ning peab ütlema, et elamine siin mulle esmamulje põhjal väga meeldib, sest kõik on puhas ning kõik vajalik olemas. 

Esimese kergema trenni siin teen ma homme ning eks siis natuke juba näha ole, mis tunne praegu ütleb :)

Minu jooksud toimuvad 13.oktoobril ning 16.oktoobril, Eesti aja järgi 22 paiku õhtul. 

(Järgmise postituse jaoks üritan teha siin ka pilte, et midagi siia üles panna:))