Kuu aega on mu viimasest jutust jälle kiirelt mööda läinud, aga juhtunud pole vahepeal suurt eriti midagi. Trennid on olnud praegu 5 korda nädalas, mis toimuvad meil kõik kas staadioni kõrval pargis lõike joostes, suurel muruväljakul hüppeid tehes või jalkat mängides ja mõnikord oleme ka staadionil, kus teeme igasugu harjutusi topispalli, tõkete või muuga.
Soojendusjooks on meil mõned korrad nädalas rannas luidetel, mis algul oli küll ausaltöeldes üsna vastik :)), kuid mida rohkem oleme seal jooksnud, seda talutavamaks see on muutunud. Rannas tasasel liival meeldib paljudele joosta ma usun, aga kui tuleb pidevalt liivamägedest üles rügada ja alla lennata(osad mäed päris järsud ja kui jala nõrgaks lased ja hoog suureks läheb, siis lendadki lihtsalt sealt alla, hea kui pikali ei kuku), siis on see nii palju raskem. Aga ega trenn ongi raske!:).
Tegelikult toimusid vahepeal ühed murdmaajooksu võistlused ka Jõulumäel, kus ma 3km siis vahvalt joosta sain. Esimest korda elus sellist distantsi ajale siis jooksin ja enam uuesti kindlasti vabatahtlikult hetkel ei sooviks seda teha. Jooksin endaarust päris ühtlaselt ma arvan, kuskil jooksuosas erilisi raskusi ei olnud ja lõpetasin jooksu 13 ja poole minuti juures. Muidugi võiksin ma joosta seda distantsi veel kiiremini, aga selline seis ei ole ka kõige hullem. Vähemalt sai joostud ja ühe korraliku pingutuse minu poolt tehtud sinna päeva.
Mõned päevad tagasi tabas mind aga mingisugune ootamatu viirus, mistõttu ei saanud ma laupäeval krossi jooksma minna ja üldse on selle nädala trennid mul väga lahtised, aga eks jooksvalt näeb, kuidas asjad lähevad. Praegu on mul juba õnneks parem olla ja midagi väga tõsist sellest ei tulnud.
Nagu ma enne mainisin, siis trennid on meil praegu veel õues, kuid natuke tahaks ma isegi juba halli minna, kus saaks starti hakata jälle lihvima, naeltes jooksma jne. Kui sellist ''musta'' tööd sügiseti alati teeme, siis tuleb paratamatult mingil hetkel see igatsus nende asjade vastu, aga see aeg pole üldse enam nii kaugel. Detsembri lõpus algavad juba esimesed võistlused ja sealt see uus hooaeg käima lähebki.
Huvitav ja natukene isegi võõras on praegu mul trenni teha olnud veel seetõttu, et kuna ma eelmisel aastal samal ajal võistlesin Argentinas noorte olümpiamängudel, siis kogu mu septembrikuine ettevalmistus nendeks võistlusteks oli hoopis teistsugune ja 3 nädalat oktoobrist veetsin ma seal võistlustel, hoopis teistsuguses keskkonnas ja teises rütmis, mistõttu jäigi mul eelmisel aastal suurem sügisene ettevalmistus hooajaks tegemata. Eks me varsti näe, kas mu praegused pingutused mind millalgi ka soovitud tulemusteni viivad.
