esmaspäev, 31. mai 2021

Pärnumaa meistrivõistlused ja teatejooksude Eesti meistrivõistlused

Nagu ikka, olen natuke jälle ajast maas, aga jällegi, parem hilja kui mitte kunagi! 2 võistlust on nüüdseks veel seljataga, millest kohe ka natuke pikemalt juttu teen.

21.-22. mai toimusid enda kodustaadionil Pärnumaa meistrivõistlused, kus olin kirjas 100 meetri jooksus, 4x100 meetri teatejooksus ja kaugushüppes. Esimese päeva õhtul toimus ainult kaugushüpe, milleks olin 0 ettevalmistust teinud. Sellesmõttes, et kaugust hüppasin ma üldse viimati talvel hallis mingisugustel võistlustel. Kuna mu nädalatagune üldine vorm ei olnud ka just kiita ja tippkiirus pole veel siiani see, mis ta olema peaks, siis ega miskit üllatust sealt oodata ei olnudki. Esimese nelja katse järel oli mu parim tulemus 5.43, mille olin hüpanud kahel korral. Viiendas voorus õnnestus hüpata vähemalt üle viie ja poole meetrine hüpe - 5.52, mis jäigi seekord minu parimaks. Kuigi mu isiklik rekord on talvel hüpatud 5.77, siis mingisugust pettumust ma küll otseselt seekord ei tundnud, sest usun, et see tulemus oli sel päeval üsna minu maksimumilähedane, mis ma hüpata suutsin. Lisaks ei ole kaugushüpe mul hetkel ala, millele isegi natukene keskenduks. Hüppan pigem lihtsalt vahelduse mõttes ja nii-öelda enda lõbuks.

Järgmisel päeval ootasid ees jooksualad. Enda 100 meetri aega tahtsin ma küll väga teada saada, kuid kahjuks suutsin teha valestardi ja nii oligi sellel jooksul kriips peal. Polnud mõtet aga tuju alla lasta, sest peagi ootas ees 4x100 meetri teatejooks, kus enda trennikaaslaste Emmeliine, Kätlini ja Anetega olime võtnud sihikuks joosta uus klubirekord. Rekord tuligi - 48,49, kuid see ei olnud kindlasti ideaalne jooks, mõni vahetus oleks saanud palju parem olla. Teatejooksus jooksin mina viimast vahetust ehk sain meid kenasti üle finišijoone tuua.

Täpselt nädala pärast, 29. mail toimusid Kääriku uuel staadionil teatejooksude Eesti meistrivõistlused, kus mina kuulusin võistkonda nii 4x100 meetri kui ka Väike-Rootsi (100+200+300+400) jooksudes. Esmalt siis 4x100 meetri teatejooks, kus oli kokku 6 võistkonda ehk 1 jooks, mille põhjal selgubki kohe esikolmik. Meie esimest vahetust jooksis Emmeliine, teist Kätlin, kolmandat Elisa ja viimast mina. Kõik tegid enda töö väga kenasti ära, vahetused olid väga kindlapeale ning hästi tehtud ja nii võitsimegi oma esimesed kuldmedalid sel päeval ajaga 48,71 sekundit! Kiirusliku poolepealt ei tundnud ma end seda distantsi joostes kõige paremini, kuid see polnud sel korral niivõrd oluline, sest meistritiitel oli juba meie.

Mõned tunnid hiljem ootas ees Väike-Rootsi teatejooks, kus 100 meetrit jooksis meil Elisa, 200 meetrit Kätlin, 300 meetrit mina ja 400 meetrit Emmeliine ehk võistkond täpselt samas koosseisus nagu 4x100 meetri jooksus. Siin oli kokku registreerunud 7 võistkonda ehk toimus 2 jooksu, meie neist teises. Esimese jooksu võitja aeg oli 2.27,67, millest tuli siis kindlasti kiiremini joosta. Esimesed kaks vahetust tegid meil jällegi väga head esitused, pulga sain mina kätte kõige esimesena ja andsin meie viimasele vahetusele üle ka esimesena. Võit ei olnud veel aga sugugi kindel, sest üks võistkond oli meil ikkagi päris kannul. Niisama lihtsalt me aga oma positsiooni käest ei andnud ning tugeva lõpuspurdi abil ületas finišijoone esimesena ikkagi meie võistkond! Päeva teised kuldmedalid tulid ajaga 2.18,95, mis tähistab ka meie uut U20 vanuseklassi klubirekordit. 

Kui rääkida minu osast sellel teatedistantsil veidi eraldi, siis seekord saan ma rääkida üsna positiivsel toonil. Jooks kulges sellesmõttes vägagi meeldivalt, et suutsin päris hästi hoida jooksus lõtvust, ka tehnilisel poolel polnud viga. Peale selle ei jooksnud ma end täiesti lukku, jõudu oli veel päris korralikult viimasel 100 meetril. Kindlasti jäi mingisugune pisike varu sinna jooksu sisse just esimese 100-150 meetri puhul. Võrreldes 17. mail Pärnus joostud 200 meetriga, oli seekordne 300 meetri jooks ilusam ja andis kindlasti head tunnetust juurde selleks, et peagi ka mõni kena 200 meetri jooks joosta.

Järgmised võistlused ootavad ees juba sel pühapäeval, 6.juunil Pärnus, kui toimuvad Eesti karikavõistlused. Ise pakun praegu, et osalen seal 100 ja 200 meetri jooksudes ning võib-olla ka 4x100 meetri teatejooksus. Eks näis, milliseks hooaja esimene 100 meetri jooks kujuneb ning kas 200 meetris näeme ka juba edasiminekut võrreldes hooaja esimese jooksuga.

4x100 meetri uus klubirekord Pärnus

4x100 meetri ja Väike-Rootsi kuldmedalid Käärikul

teisipäev, 18. mai 2021

Pärnu Spordikooli sprindiõhtu

Eile avasin oma võistlushooaja Pärnus, kui toimus Pärnu Spordikooli sprindiõhtu. Päeva kõige viimase alana olid kavas 200 meetri jooksud, kus osalesin ka mina. Kui hommikupoole oli ilm veel üsna hea, siis täpselt võistluste ajaks hakkas sadama paduvihma, mis minu stardi ajaks küll vaibus, kuid õhk oli ikkagi peale seda üsna külm ja niiske.

Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, siis üleliia suuri ootusi tulemuse mõttes selleks jooksuks panna ei saanud. Eks trennides saab ka sellesmõttes aimu, kas oled minu puhul siis 24,0 või 25,5 sekundi vormis. Enesetunne pakkus üsna kindlalt seda teist varianti. Kindlasti ei saa minna starti mõttega, et ma jooksengi nüüd täna 1,5 sekundit kehvemini oma isiklikust rekordist ja lepin sellega, kuid mingisugune reaalsusetaju peab siiski olema ja peab aru saama, mida üldse oodata võiks nende trennide pealt, kus sa parasjagu tulnud oled. Muidugi läksin ma endast kõike andma, peale jooksu oligi veremaik suus.

Eelmisel aastal sain ma oma hooaja esimese 200m jooksu ajaks 25,02. Seejuures puhus vastutuul 1.5 m/s. Ütlen veelkord, et see jooks oli tehtud 30. juuni. Eile vaatas kalendrist vastu kuupäev 17.mai. Minu jooksu start anti peale kella 19 õhtul. Soojenduse põhjal ei ole ma siiani veel osanud piisavalt hästi tunnetada, kas olemine on pigem hea või halb, loodan, et arenen veel selles osas ka. See selleks, minu kord oli pakkudele minna. Esimesed 50m ei saanudki hoogu eriti kiirelt üles, rabelesin kuidagi niisama. Järgmised ca 80-90m jooksust meeldis mulle endale kõige rohkem, sest olin hoo üles saanud ja jõudsin seda ilusti hoida. Lõpp vajus aga ikkagi ära, samm läks raskeks ja finišijoone ületasin ajaga 25,26. Jooksu ajal puhus ka vastutuul 0.8 m/s.

Analüüsida oli peale jooksu muidugi palju. Saime infot, kus maal me hetkel oleme ja see ongi praegu kõige tähtsam. Ma ise arvan, et pabistada ei ole vaja, sest see oli ikkagi esimene start ja tähtsamate võistlusteni on veel aega, mistõttu saabki trennides võib-olla väikseid muudatusi teha, et peagi asjad veelgi paremini paika loksuks!

Järgmine start juba reedel ja laupäeval, kus kavas hoopis teistsugustel aladel kaasa teha! 😎

pühapäev, 16. mai 2021

Hakkabki jälle pihta!

Mina jälle siin üle pika aja! Ega mul väga palju rääkida seekord polegi, sest pärast talvist hooaega oleme siiani lihtsalt trenni teinud ja tublisti suveks valmistunud. Nagu kevadel ikka, on meie trennide asukohad väga varieeruvad, oleme olnud nii metsas maastikul, hallis, jõusaalis, vahepeal tuli joosta ka krossi ning kord nädalas on kavas ka lihtsalt tunniajane venitustrenn. Pisut hiljem saabusime ka staadioni tartaanile. Osa trenne pidime niiöelda "plaan b" variandina läbi viima ka rannaliival, sest märtsis ei tahtnud see lumi ja jää metsaalt kuidagi ära sulada ja seal teha oli siis veel liiga ohtlik. 

Tehtud trennidega ja trennikvaliteediga olen üldpildis ise rahule jäänud, millegi tõttu midagi tegemata ei ole jäänud. Kuna kohe on kätte jõudmas ka võistlused, oleme ca 3 nädalat juba naeltes jooksnud, millega tunnetab veelgi enam selle praeguse hetke kiiruse ja vormi ära. Natuke vähem kui 2 nädalat tagasi jooksime õues esimest korda ka lendlähtest 30m, mille tulemuse üle küll hõisata ei saa - 3,36 (teisel üritusel sama aeg), kuid see pole nüüd ka midagi katastroofilist, sest sel hetkel oli see metsa mahutrennidest ületulek staadionile ju alles toimunud. Rekord pärineb mul eelmisest suvest ka välitingimustes joostud 3,27, kuid selle jooksin juuni lõpus ehk ajaliselt kindlasti juba märksa teravama vormi pealt.

Äsja toimus Käärikul noortekoondise laager, kus olin kahel päeval kohal ja sain jälle miskit kõrvataha panna ning ka vahelduse mõttes oli hea korraks teises keskkonnas olla ja sealsel staadionil üks trenn teha. Juba homme, 17.mail toimub Pärnus minu selle hooaja avavõistlus, kus plaanin joosta 200m distantsil. Enamasti olen hooaja avanud 100m jooksuga, kuid seekord tahtsin ka ise teisiti teha ja eeldan, et 200 pealt näeks rohkem ära, kus maal me tegelikult selle kiiruse ja võib-olla kiirusliku vastupidavuse osas oleme. Kindlasti ei tasu avavõistlusest midagi ülemäära suurt oodata, sest nagu aeg on näidanud, siis minu puhul on olnud nii, et mida võistlus edasi, seda paremaks ma lähen ja võistlused ise arendavad mind kõige enam. 

Kui rääkida veel edasistest võistlustest, siis kohe samal nädalal on toimumas ka teine võistlus - Pärnumaa meistrivõistlused (21.-22.05), kus esialgse plaani järgi on plaan hüpata kaugust ja joosta 100m ning lisaks 4x100m teatejooksu. Teatejooksude juurde jõudes toimuvad teatejooksu Eesti meistrivõistlused juba 29.mail Kääriku uuel staadionil, kus võistlemist ootan mina küll juba väga. Nii et maikuus juba 3 võistlust ees ootamas! Eelmisel aastal tegin näiteks oma suve esimese võistluse alles 30. juunil, see aasta siis 1,5 kuud varem 😀 Aga eks eelmisel aastal olidki lihtsalt olude sunnil asjad teisiti. 

Minu selle suve kõige tähtsama võistluseni, U20 Euroopa meistrivõistlusteni on jäänud veel üsna täpselt 2 kuud! Usun ja loodan, et suudame mu selleks ajaks parimasse kehalisse konditsiooni viia, kui juba praegu vaikselt võistlustega peale hakata.

😎