pühapäev, 30. detsember 2018

Hooaja avavõistlusest

Eile tegin otsa lahti oma talvise võistlushooajaga, kui toimusid järjekorras juba 11. Karel Leetsari mälestusvõistlused. Mulle meeldib, et siiski on see üks võistlus veel jäänud, mis toimub vana-aasta sees, sest muidu sügisel treeninguid alustades tunduvad need talvised võistlused nii kaugel uues aastas olevat.
Lisaks on hea, et esimese võistluse saab teha just enda koduhallis, sest nii on kuidagi kindlam ja mugavam tunne. See võistlus pole minule kunagi olnud selline tulemuste tegemis koht, sest esiteks hooaja esimesel võistlusel on vähemalt minul raske kohe rekordit või selle lähedast tulemust tegema minna ja teiseks on see siiski mälestuvõistlus ning seal lihtsalt osalemine tekitab juba sees hea tunde.

Aga räägib siis natuke kuidas mul seal läks ka. Osalesin 60m jooksus, mis õnneks minu vanuseklassil oli päris ees ajakavas ehk sai ruttu ära tehtud, ei pidanud kaua närveldama ja peale jooksu sai kohe teisi alasid vaadata ja teistele pöialt hoida.

Eeljooksus sain ajaks 7,97- jooksul iseenesest ei olnud väga vigagi, kui esimesed 20m välja arvata. See tähendab start ei ole mul kunagi trump olnud. Liiga kiirelt lükkan ülakeha püsti ja sammud venivad ka stardis kuidagi liiga pikaks, aeglaseks. Kui hoo lõpuks sisse saan, siis edasi on pilt juba tunduvalt kenam. Ees ootas veel finaal, kus panin väikseks eesmärgiks jooksu teises pooles veel rohkem tööd teha, sest tundsin et ka seal oli varu veel kindlasti sees(rääkimata eelmainitud stardiosast).

Finaal toimus juba ca poole tunni pärast ehk aega oli vähe ja see mulle pigem meeldis. Finaalis sain ajaks 7,92. Hooaja alguse kohta polegi nii paha. Ise mõtlesin küll enne võistlust, et 7,88-7,90 oleks see aeg millega oleksin rahul olnud, aga ega see 2 sajandikku rohkem ka nii midagi hullu ole.
Selle ajaga võitsin võistlustel esikoha. Teiseks tulnud trennikaaslase aeg oli 8,17.

Kui keegi ei teagi, mis see 7,92 minu kohta ütleb, siis rekord on mul eelmisest talvest joostud 7,84.  Ei saa siin küll midagi eriti lahkama hakata, sest oli hooaja esimene võistlus ja küll tähtsamad võistlused alles ees ootavad, kuid tundsin sel võistlusel et kuidagi ei olnud veel päris sellist õiget võistlustunnet sees ning ei suutnud lihtsalt täiega pingutada. Võimalik, et asi oli ka puuduvates konkurentides. Eks järgmistel võistlustel näha ole, kas suudan end rohkem kokku võtta.

Järgmised võistlused, millest osa olen võtmas toimuvad juba uue aasta teisel päeval ehk 2.jaanuaril Tallinnas, kus olen jooksmas 150m jooksu. 2018 aasta alguses ma seal võistlusel ei osalenud tervislikel põhjustel, kuid 2017 aastal oli mu 150m aeg nendel võistlustel 19,39. Eks näis, kas saab see 2 aasta tagune aeg nüüd üle joostud ja kui saab, siis juba mitme sajandikuga :)




60 meetri finaal, mina kolmandal rajal


pühapäev, 9. detsember 2018

Kuidas vahepeal läinud on?

3 nädalat olen vahepeal jälle trenni teinud ja ütleks, et kõik on läinud enam-vähem plaanipäraselt. Enam-vähem sellepärast, et eelmise nädala lõpus jäin järsku haigeks. Neljapäeval tundsin end juba natuke kehvasti ja reede hommikul oli asi juba väga hull. Reedel oli plaanis minna Käärikule Kergejõustikuliidu ühislaagrisse ning olla seal kuni pühapäevani, kuid haiguse tõttu jäi see kahjuks ära. Reede-laupäev olin täiesti pikali maas, aga pühapäeval hakkas asi juba palju paremaks minema ja esmaspäevaks oli juba täitsa normaalne tunne tagasi. 
Kui see asi aga välja jätta, on ülejäänu kõik hästi läinud.

Trennid on ikka siiani suhteliselt suure koormusega ja iga trenni lõpus tunnen, et tehtud on palju ja tehtud on ka hästi. 

Kuna ma käin ikkagi ka koolis, siis minult on mõned korrad küsitud, kuidas jaotan aega kooli ja trenni vahel. Kas mul ei ole palju koduseid töid ja kas ma ei ole ööd otsa üleval õppimise tõttu ning seetõttu järgmimsel päeval on mul trennis raskem? Ma võtan asja nii, et kui koolis on asjad korras ja tehtud, on trenni palju lihtsam teha ning saan teha trenni alati nii palju kui vaja. Mul on kindlasti mõnikord selliseid õhtuid, kus pean olema kauem üleval kui võiksin, kuna õppida on palju ja lihtsalt tegemata jätta ma asju ei suudaks. Olen proovinud teha nii, et nädalavahetusel teen võimalikult palju kooliasju ette ära ja siis on uuel nädalal natukenegi kergem.
Hinnetega on nii ja naa. Põhikoolis olid mul üpris head hinded ja ebaõnnestunuid töid sattus ette väga harva. Gümnaasiumis on kõik teistmoodi ja niisama õppimata jättes töid tegema minna päris ei saa(vähemalt mina). Hinded on küll gümnaasiumiga natukene langenud, kuid üldpilt ei ole kindlasti mitte nii hull, et see mõjutaks trennitegemist.
Ma ei ole kunagi mõelnud, et trenn oleks tähtsam kui kool(kuid ei ole mõelnud ka vastupidi :D), seega annan parima, et mõlemaid hoida võrdselt heas seisus. Arvan, et olen siiani sellega hästi hakkama saanud.

Kui rääkida juba eesootavast hooajast, siis kindel võistlus, kust see aasta osa olen võtmas on 11. Karel Leetsari mälestuvõistlus, mis toimub  juba 29. detsembril Pärnus! Loodan näha seal mitmeid konkurente, kellega kohe hooaja algul saab võrrelda, kes millises vormis on ;) 
Kui võistlus pakub sulle rohkem huvi, siis infot selle kohta saab siit: https://www.facebook.com/leetsarimemoriaal/ 

Seniks aga tehke tugevalt trenni!


Pildiotsingu kill them with success tulemus