Eile toimusid Viljandis teatejooksude eestikad, kus meie tiimil juhtus heasmõttes nii mõndagi! Teatejooksude Eesti meistrivõistlustelt sain ma osa võtta neljandat aastat, mille seeria on olnud järgmine:
2015.a jooksime U16 võistkonnaga end pronksmedalitele, ise olles siis tegelikult alles U14 vanuseklassi sportlane!
2016.a olime stardis jälle U16 vanuseklassis(nüüd kuulusin selle vanuseklassi sisse ka), kahjuks lõppes meie võistkonnal jooks juba esimesel pulgavahetusel ning minu, kui viimase vahetuse jooksjani teatepulk ei jõudnudki.
2017.a ei saanud ma pimesooleoperatsiooni tõttu võistlustest osa võtta
2018.a riputati meie võistkonnale esmakordselt kaela kuldmedalid!
2019.a ?
Kuigi olen veel viimast aastat U18 vanuseklassi sportlane, siis see aasta olime me väljas U20 vanuseklassi all, sest meie võistkonna 2 liiget kuulusid juba sinna klassi.
Kui eelnevatel aastatel olen olnud jooksmas ainult 4x100m võistkonnas, siis seekord oli vaja teha üks jooks rohkem - osalesime lisaks ka Väike-Rootsi teatejooksus, mille distantsiks oli 100+200+300+400. Minule jäi see kõige pikem.
Alustame siis 4x100 teatejooksust. Olime paigutatud teise jooksu, neljandale rajale. Mina viimase vahetuse jooksjana sain pulga väga varakult kätte, mistõttu sain kiiremini keskenduda ainult jooksule ning lihtsalt täiega minna! Viimasel pulgavahetusel olid võistkonnad väga võrdsed ning selge ei olnud veel midagi. Suutsin meid mitte alt vedada ning ületasin finišijoone esimesena, ajaks 49,42, millega võitsimegi kuldmedalid! Teiseks tulnud võistkonda edestasime lõpuks 26 sajandikuga.
Kiirusliku poolepealt ei olnud me kindlasti kõige kiirem tiim, kuid just heade vahetuste tõttu õnnestus kõik nii nagu lootsime!
Mõne tunni möödudes ootas ees ka teine teatejooks, mis oli vähemalt minu jaoks natuke raskem katsumus, sest joosta tuli 400m ning mul polnud õrna aimugi, kuidas ma praegusel hetkel sel distantsil vastu pean ning millised jõuvarud mul üldse selle maa jooksmiseks sees on.
Jooks algas kenasti, meie 100 ja 200 meetri liikmed tegid korralikud jooksud, pulk anti 300 meetri jooksjale kätte kolmandana, kuid tema suutis mööduda ühest konkurendist, seega tõusime teiseks ning ka pulga sain mina kätte teisena. Kiireim tiim oli meist ees minu vahetuse alguseks juba 30-35 meetriga, kuid mul oli veel 400 meetrit ikkagi minna ja võidelda oli vaja veel kõvasti! Kui umbes 150-200m oli läbitud, hakkasin üha enam liidrile lähenema, vahe aina vähenes, lõpusirgele tulin ikka veel teisena, vahe esimesega veel kuskil 15m, kuid mõtlesin ainult kulla peale ning tahtejõuga suutsin tulla temale veel ja veel lähemale, nüüd oli finišijoon vaid paari meetri kaugusel, lükkasin keha veel ette ning tuligi ära teinegi kuldmedal!! Hiljem tuli välja, et meile napilt alla jäänud võistkond diskvalifitseeriti, kuid võit tundus mulle endiselt sama magus.
Ma ei ole veel väga palju kordi elus 400 jooksnud, kuid praegu saan küll öelda, et need viimased 100m sellest jooksust olid küll kõige enam pingutatud kui üldse olla sai! Andsin endast 110% ning arvan et see võit oli kindlasti seda väärt! Seda ei olegi võimalik sõnadesse panna, mis emotsiooni tegelikult nendest jooksudest saab, aga ma olen meeletult õnnelik oma võistkondade üle ja et me suutsime need kullad ära võtta!! Aitäh teile!
Nüüd saab vahepeal jälle mõned trennid teha ja juba 9.juunil ootavad ees noorte karikavõistlused Tallinnas, kus ka kindlasti jooksen mingit distantsi. Millist või milliseid, seda saab teada varsti.
Ja nüüd ka mõned pildid (ja video!)siia sellest suurepärasest pühapäevast Viljandis :)
4x100m lõpusirge viimased meetrid!
4x100m autasustamisel
Väike-Rootsi teatejooksus viimased pingutused,
et konkurendist veel mööduda
Enne viimast sammu finišijoone
ületuseks olime veel täpselt nii kõrvuti
Väike-Rootsi teatejooks
(kvaliteet kannatas üleslaadimisel kõvasti,
aga ehk on aru saada veidi)
(kvaliteet kannatas üleslaadimisel kõvasti,
aga ehk on aru saada veidi)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar