Tehtud!

Minu jooksud on selleks korraks noorte olümpiamängudel tehtud! Päris kõik ei läinud siin võistlusel nii nagu oleksin soovinud, kuid suutsin siiski ka end ületada ning nüüd räägingi kõigest lähemalt. 

Noorte olümpiamängudel kehtib selline kord, et kõik sportlased saavad teha ''2  võistlust''. See tähendab seda, et mina, kui sprinter sain teha 2 jooksu 200 meetri distantsil ning need jooksud toimusid 2 päevase vahega. Mu senine rekord 200 meetri distantsil oli 24,70 sekundit ning see oli joostud augustis U18 Balti meistrivõistlustel.

Esimene jooks toimus 13.oktoobril, algusega 16.30(Eesti aeg 22.30). Olin paigutatud viimasesse kolmandasse jooksu, seitsmendale rajale. Mainin kohe ära, et enne minu jooksu toimunud kahes jooksus puhusid tuuled vastavalt -0,6m/s ja +1,1m/s. Mina sattusin aga jooksu, kus puhus tuul -2,8m/s. 

Kõlas stardipauk... esimesed sammud pakkudelt välja tõugates ei tundunud nii teravad, kuid adrenaliin oli laes ning üritasin teha niivõrd hea stardi, kui parajasti suutsin(stardireaktsioon oli 0.158). Kuna jooksin seitsmendal rajal, nägin ma alguses enda ees vaid ühte sprinterit, keda püüda. Esimesed 100 meetrit ehk terve kurv tundus jooks isegi päris hea. Edasi tuli joosta aga sirgel ning nagu eelnevalt juba mainitud, siis puhus seal väga tugev vastutuul. Võitlesin, mis ma võitlesin, aga jooksu lõpetasin ma viiendana ning ajaks 25,43. Tablool enda aega nähes olin väga pettunud ning ka segaduses, sest ma ei osanud kuskilt oodata, et nii halb aeg võib tulla. Istusin enda asjade juures umbes 5 minutit ning siis helistasin treenerile, et kuulda, mis tema asjast arvab. Alles telefonikõnes sain ma teada, kui tugev tuul oli puhunud mu jooksu ajal. See seletas juba kõike ja rahustas mind natuke rohkem maha. 

Nagu öeldakse, mis tehtud see tehtud, enam tagasi võtta midagi ei saa ja tuult meist keegi kinni panna kunagi ei saa. Eks see tuul olegi alati selline asi, et mõnel korral on sellega õnne ja mõnel korral mitte. Olgu siinkohal veel mainitud, et minu jooksus 7 tüdrukust 6 jooksid oma rekordist vähemalt 0,7 sekundit halvemini. Vaid neljandaks tulnud Hiina Taipei sprinter kaotas oma rekordile 59 sajandikku.

Kindlasti mõjutas seda jooksu minul veel nädala tagune läbi põetud haigus ning väike alaselja valu, mis oli siin enne võistlust trennidega tagasi tulnud. Pole mõtet vabandusi asjadele otsida, kuid ma siiski näen, et need olid reaalsed põhjused, miks see jooks nii kehvasti läks.

Kokkuvõtvalt lihtsalt ei vedanud ilmastikuoludega sel päeval ning rahule selle jooksuga kindlasti jääda ei saanud.

Kauaks ei saanud midagi põdema jääda, sest 2 päeva pärast toimus juba uus jooks!

Teine jooks toimus 16.oktoobril, algusega 16.50(Eesti aeg 22.50). Sellesse jooksu paigutati meid juba esimese ringi jooksude alusel. 8 kiiremat aega pandi sel päeval viimasesse kolmandasse jooksu(A-finaal), järgmised 8 kiiremat teise jooksu(B-finaal) ning viimased esimesse jooksu. Sellise süsteemi järgi mahtusin mina tugevuselt teise jooksu(B-finaali). 

Tunne oli sel päeval täiesti teistsugune, kui oli olnud 2 päeva tagasi esimese jooksu ajal. Mul ei olnud enne peastaadionile minekut peaaegu et mingit närvi sees, olin veel rahulikum kui tavaliselt ning olin lihtsalt kindel endas, et suudan ka seekord endast kõik anda ja ehk veab tuulega sel korral paremini. Enesetunne oli hea ning olin valmis maksimaalseks pingutuseks.

Peastaadionile jõudes tegin ühe proovi pakkudega ning tunne oli isegi veel parem, kui oskasin oodata. Oleksin justkui pakkudelt välja lennanud. Tundsin end enesekindlana.

Siis algas aga päris jooks(stardireaktsioon 0.142). Esimesed 100meetrit töötasin hästi, tundsin et olen heal positsioonil ja tuli veel edasi panna. Lõpusirgel panin oma parima allesoleva käigu sisse ning ületasin finišijoone viiendana, kuid aeg oli seekord palju rohkem rahulolu pakkuv - 24,53 sekundit! Nii sündis mul noorte olümiamängudel isiklik rekord ning tuul oli ka määrustepärane +1,9m/s. Olin aega nähes väga õnnelik ning see kaalus esimese jooksu nukrad emotsioonid kindlalt üle.

Kokkuvõttes kuulub mulle kahe jooksu liitmisel 22 endavanuse maailma sprinterite hulgas 15.koht. Teises ringis joostud isikliku rekordi üle on mul kindlasti väga hea meel, kuid koha poolest oleksin lootnud olla veidi kõrgemal. See jäi juba esimese ringi jooksu taha kinni, kuid pole mõtet halvasti sellepärast end tunda. See võistlus tasus kindlasti ära ning nüüd noorte olümpiamängudelt lahkudes võtan ma endaga Eestisse kaasa palju motivatsiooni, et trennides veel rohkem pingutada ja vaeva näha, sest uued kõrged eesmärgid ja sihid tahavad ületamist! 

Olen väga õnnelik, et mul on nii super treener, kellega sujub koostöö üllatavalt hästi ning tänu kellele ma siia üldse võistlema pääsesin! Kahjuks teda ennast siin kaasas ei olnud, kuid sain temaga suhelda igapäevaselt arutades trennide üle.

Eestisse hakkan tagasi lendama ma laupäeval ning päris Eesti maapinnale saabun alles pühapäeva õhtul. Juba ei oota seda 14 tunnist lendu, aga koju ootan küll juba vägaaaa.

Mina peale esimest jooksu koos olümpiamängude maskoti Pandiga