Võimas nädalavahetus Eesti meistrivõistlustelt!

Nüüdseks olen vahepeal võistelnud juba kahel võistlusel, millest siin kohe ka pikemalt juttu teen. Esmalt Tallinna noorte meistrivõistlused, kus osalesin väljaspool arvestust 100 meetri distantsil ning siis minu selle suve ühed kõige tähtsamad võistlused - Eesti meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses, kus tegin kaasa nii 100 kui ka 200 meetri jooksus.

Tallinna noorte meistrivõistlustel (17.juunil) oli plaan osaleda seetõttu, et 100 meetri jooksu hetkeseisu kohta natukene paremat infot saada. Sel hooajal olin kahel korral seda distantsi juba läbinud, kui 24.mail sain Tartus kerges vastutuules joostes ajaks 12,03 sekundit ning nädal hiljem samuti Tartus 12,38(-1,9m/s). Need ajad jooksin ma aga välja sisuliselt kuu aega enne Eesti meistrivõistlusi ehk olin enam kui kindel, et vorm on kahe ja poole nädalaga tublisti paranenud, mida kinnitasid ka vahepealsetes trennides tehtud maksimaalse kiiruse testid. See tuli nüüd võistlustel lihtsalt ära realiseerida.

Ilm oli võistluspäeval häid tulemusi soosiv - oli soe ja kuiv ning kõikide jooksude ajal puhus taganttuul. Üsna tagasihoidliku stardiga sain ma umbes distantsi poolel maal tippkiiruse üles ja sealt kuni finišijooneni suutsin ma seda ka väga hästi hoida. Tulemuseks sel korral 11,82 sekundit(+1.1 m/s), mis tähistas kohe ka uut isiklikku rekordit. Sel päeval oli see küll rahulolu pakkuv tulemus, kuid teadsin, et olen eesootavates jooksudes kindlasti enamaks võimeline.

Eesti meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses

Laupäeval, 25.juunil oli kavas 100 meetri jooks, mille eeljooksudele anti start õhtul kell 17.10. Kokku toimus kolm eeljooksu, mina neist teises. Stardist mitte kõige paremini minema saades, kuid siis kiirust aina kogudes, ületasin ma finišijoone esimesena, uue isikliku rekordiga 11,75 sekundit. Kusjuures jooksu ajal puhus isegi vastutuul 0.9 meetrit sekundis. Olin veendunud, et rohkemate konkurentide olemasolul ning taganttuule toel olen võimeline mõned sajandikud sellest ajast veelgi maha kärpima.

100 meetri eeljooks

Pärast eeljooksu massaažilaualt läbi hüpates ja veidi kosudes ootaski juba kell 19.50 finaaljooks. Sel korral õnnestus ka pakkudelt teravamalt välja joosta, kuid selle osaga on siiski veel kõvasti tööd vaja teha. Kõrvalrajal startinud Õilme Võrole jään ma jooksu esimeses pooles veel väga kindlalt alla. Kuid umbes poolel maal hakkasin ma liidrile juba jõudsamalt lähenema ning 15-20 meetrit enne finišijoont suutsin ma selle positsiooni enda kätte haarata. Seda positsiooni ma enam käest ei loovutanud ning jooksu lõppedes näitas finišikell aega 11,62, mis hiljem ametlikuna oli siiski 11,64 sekundit(+1.1 m/s)! Päris nii vägevatele numbritele ei osanud ma enne jooksu küll mõelda😀 Uskusin, et hea õnne korral suudan joosta maksimaalselt 11,70 kanti. Nii, et üllatan veel siiani ka iseennast.

Selle ajaga tõusin ma Eesti kõigi aegade naiste 100 meetri edetabelis 4.-5. kohta jagama Õilme Võroga! Samuti püstitasin ma uue Altiuse rekordi ning iseenda rekordit parandasin ühe võistlusega lausa 18 sajandikku! Lisaks võitsin ma oma esimese meistritiirli 100 meetri jooksus. Varasemalt olen sel distantsil võitnud vaid kaks pronksmedalit.

100 meetri finaal

100 meetri Eesti meistritiitel käes

100 meetri esikolmik

Pühapäeval, 26. juunil astusin võistlustulle ka poole pikemal distantsil - 200 meetri jooksus. Kui eelneval päeval oli ilm olnud väga soe ja mõnus, siis pühapäeval tõusis temperatuur üle 30 kraadi, millega oli juba väga keeruline toime tulla. Eeljooksude start anti õhtul kell 16.20. Neid oli kokku kaks, mina neist jälle teises. Stardipaigas tuli eelnevalt oodata umbes 20 minutit, mille ajal paistis terve aeg päike lagipähe. Eeljooksus hoidsin teadlikult viimased 50 meetrit end veidi tagasi, et (eriti sellise ilma puhul)midagi ka finaaliks sisse jätta. Finišijoone ületasin esimesena ajaga 24,19 sekundit(+0.9 m/s), millega pääsesin ka kõige paremana õhtusesse finaali. Selliselt joostes olin ma selle aja üle isegi heasmõttes pisut üllatunud. 

200 meetri eeljooks

Praeguse(vasakul) ja endise(paremal) treeningkaaslasega

Õhtune finaal tõotas tulla üsna põnev, sest lisaks minule oli kohal eelmise aasta Eesti meister sel alal ning eelneva päeva 100 meetri jooksu hõbemedalist. Neljandat korda soojendust tegema minnes andsid jalad ka selgelt märku, et koos eelneva päevaga on kolm jooksu juba ikkagi jalas ja viimaseks jõuprooviks tuleb üritada need järelolevad energiavarud veel kuidagi kokku kraapida. Finaaljooksu ajaks oli õhutemperatuur õnneks mõned kraadid ka langenud. Kogu kurviosa üsna passiivselt joostes ei tulnud ma lõpusirgele kindlasti mitte liidrina. Sealtmaalt hakkasin aga järjest tõusma ning suutsin lõpetada jooksu teise meistritiitli vääriliselt, ajaga 23,82 sekundit(+0.4 m/s), mis on järjekordne isiklik tippmark! Selle jooksuga ei saa ma hetkeseisu arvestades veel sugugi rahule jääda, sest tunnen, et värskemana joostes oleksin võimeline veel kiiremaks jooksuks. Arvestades, et käes on alles juunikuu lõpp, siis kindlasti saabub hooaja jooksul veel see võimalus, kus ma sel distantsil end veelgi säravamast küljest näidata saan!

Uute rekordnumbritega tõusin ma Eesti kõigi aegade naiste 200 meetri edetabelis samuti 4. kohale(kuid seda ei pea ma siiski kellegagi jagama😀)! Püstitasin uue klubirekordi ning parandasin enda eelmist rekordit 14 sajandiku võrra.

200 meetri esikolmik

Fotod: Marko Mumm ja Kristi Sits

Nende kahe päeva kokkuvõtteks saaksin öelda veel seda, et tingimused olid sel korral tõesti ideaalsed või vähemalt ideaalilähedased. Olin veendunud, et suudan püstitada neil võistlustel uued isiklikud rekordid, kuid kahe meistritiitli võitmises ma see-eest nii veendunud kindlasti ei olnud. Tundub, et olen teinud treeningutel õiget asja, sest uut arenguhüpet ootasin ma juba pikisilmi! Kindlasti on mind nende tulemusteni aidanud ka hea trennisisene konkurents.

Õnneks on terve juulikuu võistluste poolest veel üsnagi tiheda graafikuga. Järgmisena võistlen ma 3.juulil Pärnu rannastaadioni kergejõustikuõhtul, kus osalen naiste 4x100 meetri teatejooksus ning individuaalselt ka 100 või 300 meetri jooksus. Pärast seda ootavad ees U23 vanuseklassi Eesti meistrivõistlused Rakveres ning seejärel Põhjamaade ja Baltimaade meistrivõistlused U23 vanuseklassile Rootsis, Malmös. Viimast pean ka enda selle suve kõige olulisemaks etteasteks.

Esimene 200 meetri jooks pakkus häid emotsioone

Möödunud nädala kolmapäeval, 8.juunil võistlesin ma Espoos Motonet GP nimelisel võistlusel, kus tegin enda hooaja avastardi 200 meetri jooksus. Kokku toimus naiste arvestuses kolm jooksu: A-, B- ja C-jooks, millest C oli võistlejate isiklike rekordite põhjal kõige nõrgem jooks ning A kõige tugevam. Nagu ka juba eelmises postituses olevast stardiprotokollist näha oli, startisin ma B-jooksus, kus olin isiklike rekordite võrdluses jooksu favoriit. Minu jooksule anti start õhtul kella poole seitsme ajal. 

Mõned tunnid enne jooksu algust staadionile jõudes ei tundnud ma end just suurepäraselt. Olin pisut uimane ja pea valutas kergelt. Soojendusel suutsin end siiski piisavalt hästi käima saada ja jalad tundusid all päris kerged. Seekord pidid võistlejad tegema soojendust staadioni taga oleval kunstmuruväljakul, kus näiteks naeltes jookse ei saanud eelnevalt üldse proovida. Õnneks on see olukord seal ajutine, sest peagi ilmub staadioni taha ka suuremat sorti sisehall, kus saab siis edaspidi soojendust läbi viia. 

Mõned minutid enne minu jooksu startis veel meeste B-jooks, mille ajal puhus taganttuul 1.7 m/s, misõttu lootsin, et ka naiste jooks võiks toimuda taganttuule toel määrustepärastes oludes. Suutsin seekord stardist esimesi samme pisut paremini välja joosta, kui tavaliselt, kuid üldiselt ei olnud jooksu esimene pool ehk kurviosa veel päris nii terav, kui ta olla võiks. Kurvist väljusin alles kolmandana, kuid umbes 80 meetrit enne lõppu tundsin, et jõudu on veel küllaga ning tõusin jooksu liidriks. Sealtmaalt suutsin vahet konkurentidega igal sammul veelgi pikendada. Jooksu lõppedes seisid finišikellal numbrid 23,84. Kaua ei pidanud aga ootama, kui sain teada, et paraku puhus selle jooksu ajal taganttuul 2.4 meetrit sekundis, mistõttu ei saanud neid numbreid siiski uueks isiklikuks rekordiks pidada. Aga see polnudki sel korral kõige olulisem. Palju olulisem oli info, mis ma sellest jooksust sain. Sain juurde enesekindlust, et liigun asjadega õiges suunas ja kaks nädalat enne Eesti meistrivõistlusi on vorm juba väga hea. Faktiks saab pidada ikkagi seda, et teist korda elus õnnestus 24 sekundi piir siiski alistada. Tund aega hiljem toimunud A-jooksus olid minust paremad vaid kolm esimest aega, seega kokkuvõttes mulle nendelt võistlustelt neljas koht.

Lõpetuseks tahaksin veel öelda, et Soome võistlused on alati suurepäraselt korraldatud ning seal riigis võistelda on iga kord puhas rõõm. Tore on ka tõdeda, et järgmise aasta U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused leiavad aset 13.-16. juulil just sellel samal, Leppävaarani staadionil. Sinna kvalifitseerudes on mul vähemalt väga hea emotsioon ja mälestus sellest staadionist juba olemas.

Ühe nii-öelda kontrollstardi teen ma enne eestikaid aga veel. 17. juunil võistlen Kadrioru staadionil väljaspool arvestust Tallinna noorte suvistel meistrivõistlustel 100 meetri jooksus. Peale seda jääbki täpselt nädal Eesti meistrivõistlusteni, kus leiab mind nii 100 kui ka 200 meetri nimekirjast.

Välishooaeg jätkub täiel rinnal

Oma suvise hooaja esimese individuaalse võistlusstardi tegin ma 24. mail Tartus, kus toimus KEVEK ja Tartu Kalev staadionijooksu sarja II etapp. Esialgne plaan oli teha avastart mõnel väiksemal võistlusel, kus ei peaks kohe Eesti paremikuga mõõtu võtma, kuid päris nii see ei läinud. Naiste 100 meetri stardinimekirjast leidis nii mõnegi oma ala tipu. Soojendusel tundsin end sel päeval väga hästi, mistõttu julgesin ka prognoosida endale aega 12 sekundi piirile. Nii proovistardid kui ka reaalne võistlusstart seekord kõige paremini veel ei õnnestunud, mistõttu jäi jooksu esimene pool kehvemapoolseks, kuid jooksu teise osaga võis nii tehniliselt kui ka kiiruslikult kindlasti rahule jääda. Finišijoone ületasin ma napilt kolmandana, ajaga 12,03 sekundit. Jooksu ajal puhus vastutuul 0,4 m/s. Kui proovida siin millegagi võrrelda, siis eelmisel aastal tegin ma oma esimese 100 meetri jooksu 6. juunil, mil sain ajaks 12,01 sekundit ehk sel aastal kaks nädalat varem sisuliselt samas seisus olla on ainult positiivne märk.

Nädal hiljem võistlesin ma ka juba eelmises postituses mainitud Gustav Sule mälestusvõistlustel. Kavas jällegi 100 meetri jooks. Jookse toimus kokku kolm, mina neist viimases kõige äärmisel seitsmendal rajal. Paraku olid ilmastikuolud sel päeval osaliselt võistlejate vastu, sest temperatuur oli väljas küll täpselt paras, kuid jooksma pidime me tugevas vastutuules(-1.9m/s). Täpselt poolel distantsil tundus vastutuul ikka nii jõuliselt tugev, et sellest pidi end konkreetselt hambad ristis läbi suruma. Selle tulemusena kannatasid ka kõikide lõppajad ja seetõttu ma täpset hetke ülevaadet paraku sellest jooksust ei saanudki. Suures plaanis oli võistlus siiski nauditav ning ka auhindades ei pidanud pettuma 😉

Fotod: Diana Jesin

See pole veel kõik. 4. juunil toimusid uuel Jõhvi staadionil Eesti teatejooksude meistrivõistlused, kus jooksin Altiuse võistkonnas Väike-Rootsi teatejooksu(100+200+300+400) kolmandat vahetust ehk 300 meetrit. Uskusin juba enne starti minekut, et võistkond on meil tugev, kuid aega 2.12,77 poleks ma julgenud pakkuda. Sellega võitsime ka naiste arvestuses kindlad kuldmedalid ning parandasime klubi rekordit lausa 6,18 sekundiga. Ilmselt oli see koosseis ka parim, mis üldse kokku andis panna. Kommenteerides enda osa individuaalselt, siis usun, et suutsin teha üsna korraliku jooksu. Alustasin julgelt, lõpus kinni ei jooksnud ning päris tühjaks end pigistama ei pidanud. Pulga võtsin vastu teisena, kuid andsin üle viimase vahetuse jooksjale esimesena ehk tegin enda osa ootustele vastavalt ka ära.

Fotod: Marko Mumm

Järgmisena olen ma võistlustules juba homme, 8. juunil Soomes, täpsemalt Espoos, kus toimub Motonet GP nimeline võistlus. Starti asun ma seekord 200 meetri jooksus, et enne Eesti meistrivõistlusi(25.-26.06) ka sel alal vormi testida. Võistlus ise on kõrgetasemeline, mida kinnitab ka allolev stardinimekiri. Kindlasti leiab võistlustest üsna pea ka otseülekande lingi. Edasine võistluskalender on veel lahtine, kuid suure tõenäosusega ma enne Eesti meistrivõistlusi veel kuskil mõne stardi ikkagi teen.