12. Karel Leetsari mälestusvõistlused

Täna sain oma koduhallis teha talvise hooaja esimese võistluse. Toimus 12. Karel Leetsari mälestusvõistlus, mida on kõik aastad korraldanud minu enda treener Romet :) Mulle väga meeldib, et olen saanud iga aasta oma talve esimese võistluse teha just selles hallis, kus ka igapäevaselt treenin, sest enda hallis on alati hästi kindel tunne joosta ja tekib selline kodune tunne kui nii saab öelda.

Nüüd siis jooksust. 60 meetrit ei ole ma arvan kunagi mu lemmikute alade hulka kuulunud, sest see jääb ikka tsipa lühikeseks mulle ja üsna raske on end nii kiirelt käima saada. Talvel paraku tuleb seda aga päris palju joosta (olen mõelnud, et kas tulevikus hakatakse ka Eestisse selliseid sisehalle ehitama, kus 60 meetrise jooksusirge saaks asendatud 100 meetrise vastu :D kui nii läheks, meeldiks see mulle väga). Igatahes, eeljooksuks sain end päris hästi ette valmistatud. Üle pika aja tundsin jälle, et olen närvis, sest ei oskand ju eriti oodata, mis sealt tulla võib. Reaktsioon oli päris hea, sain enda kohta hästi minema. Tundsin end joostes hästi, võib-olla ainult natuke liiga palju oli nö "paigal jooksmist", millest olen trennides üritanud palju lahti saada. See tähendab, et samm on mul lühike, aga tihe, tahan kiirelt edasi liikuda, aga suurt kuskile ei liigu, sest sammupikkus ei võimalda seda. Jooksu lõppedes kuulsin ise esmalt fotofiniši kohtunikult aega 7,94 mis oleks olnud selline enam-vähem hooaja esimese stardi kohta, kuid hiljem siiski selgus, et aeg oli kümnendiku võrra parem(kuulsin valesti alguses) ehk siis 7,84. Sellise aja üle sai juba palju suuremat rahulolu tunda :) 7,84 on ka minu isiklik rekord, kuid ma ei jooksnud sellist aega täna esimest korda, vaid jooksin selle sama aja välja 2018. a veebruaris ning ka 2019. a veebruaris(vist mõlemad enda vanuseklassi eestikatel?:D). Ehk täna kordasin oma rekordit juba teist korda.

Ees ootas siiski veel finaal. Oli vaja näha, kas suudan ka teise tugeva jooksu vastu pidada või olen hetkel sellises "ühe jooksu" vormis. Start ei õnnestunud finaalis mul paraku enam päris nii nagu oleksin tahtnud ja esimesed 10-15 meetrit oli kindlalt aeglasem. Poole maa peal sain juba aru, et siit ei saa midagi head tulla ja seda näitas ka lõpuks aeg- 7,93. Kindlasti ei olnud see mingi pettumus, sest eeljooksu hea aja üle on mul siiani hea meel. Sain kinnitust, et olen täitsa võistlusvormis ja suuteline talve jooksul veel paremaid aegu jooksma.

Jooksud järelvaadatavad siin: https://www.youtube.com/watch?v=Oj1GWimdg2c&feature=youtu.be&fbclid=IwAR3ziW8idtHMrPTiNX32HYmZH0SNNpUpqxgRM797HfnUWm7xoVeP7ZX7AGA (eeljooks alates 51:35, finaal 1:25:00)

Võin öelda, et see võistlus on üks mu kõige lemmikumatest, sest meie hall on küll väga väike ja ruumi on vähe, aga pealtvaatajaid siiski jagub ja kaasa elatakse tunduvalt rohkem(ja võistlejale lähemalt!), kui isegi mõnel suuremal võistlusel. Korralduse poolepealt on kõik hästi läbimõeldud ja palju on mõeldud sportlaste heaolule. Ja muidugi on tore lisaboonus veel see, et kui võistlustel läheb esikolmiku koha vääriliselt, siis saab peale medali ja diplomi veel mõne auhinna, mille üle rõõmu tunda. Näiteks kui ma täna juhuslikult sain esikoha siis sain auhinnaks veel spa kinkekaardi, Martin Kutmani raamatu, proteiinibatooni, joogipudeli ja kummilindi harjutuste tegemisel. Ei ütleks ju selliste asjade eest ära :)

Küll mul on ikka tubli treener, kes jaksab sellise mõnusa võistluse iga aasta läbi viia! Aitäh!

Järgmisena võistlen juba neljapäeval Tallinnas, kus ootab 150m jooks. Selle aasta algul jooksin samal võistlusel välja aja 19,26. Tahaks loota, et saan seekord uude sekundisse, aga enne neljapäeva me seda teada ei saagi.

Ja muideks! Uuest aastast vahetan ka vanuseklassi. Täna sain teha oma viimase võistluse U18 vanuseklassis. Uuel aastal juba U20! Ise küll ei tunne, et nii vana juba oleksin :D Nüüd tulevad siis vastu uuesti aasta vanemad. Vaatame, kuidas nendega hakkama saan.

Vaikselt ülesmäge

Heihei! Päris pikalt pole siia vahepeal midagi kirjutanud jälle, aga see viga saab nüüd parandatud. Ega palju juhtunud ei olegi. Teen siin mõnusas Pärnu hallis ikka tasapisi trenni ja ega võistlushooaeg on ka juba kohe ju ukse ees. Vahepeal oleme teinud trennis niiöelda "teste", mis näitavad kui kaugel vormiga oleme ja 8.-10. november toimus Tallinnas üks minilaager U16 ja U18 koondisesportlastele.

Ma ei leiakski praegu sellist õiget sõna, mis kirjeldaks mu trenne septembrist kuni praeguseni. Võib öelda, et on läinud nii ja naa. Pigem on mul olnud raske ja on olnud trenne, mis pole läinud sugugi nii nagu nad peaks minema. Hetkel tundub, et seis paraneb ja liigun vaikselt sinnapoole, kuhu oleksin võinud juba väga ammu liikuda.

Sügisel, kui halli kolime teeme mingilajal kehalisi teste, mida teeme ka kevaditi, et näha, kas oleme arenenud, kui palju arenenud või on seis just halvemaks läinud. Tulemused kirjutatame igakord tabelisse üles. Testide alla kuuluvad meil lendlähtest 30m jooks(mõnikord tossus, mõnikord naeltes), paigalt kaugus, paigalt kolmik, kuulijänn ette 3kg ja varbseinal kõhulihased ehk jalgade tõstmine ülepea. Seekord ei olnud mul ühegi tulemuse üle põhjust hõisata. Kevadega võrreldes olen sügisel peaaegu alati kehvem, kuid isegi eelmise aasta sügisega olid mu seekordsed tulemused alla igasuguseid ootusi. Ainuke, millega sain enam-vähem rahule jääda oli paigalt kolmik, kus sain uude meetrisse- 7.02m. See pole kindlasti väga hea tulemus, aga vähemalt tegin mingisuguse paranduse. Olen kuulnud, et ega need jännid, hüpped ei näita sinu kiiruslikku taset kui oled sprinter, aga siiski jookseme ka lendu ja see ju ometi ikkagi näitab tippkiirust ja vormi.

Siis novembri algusepoole toimus Tallinnas väike laager, kus osalesid U16 ja U18 järgmise aasta tiitlivõistluste kandidaadid ja kuna me kõik osaleme seal ühes projektis, siis toimus meile see laager. Laagris andsid meile trenne Ksenija Balta, Grit Šadeiko, Rasmus Mägi. Toimus veel akrobaatika ja füsioterapeudi poolt läbiviidud treening. Lisaks toimusid mõned loengud.

Nagu enne mainisin, siis nüüd olen hakanud oma treeningutega sellessuunas liikuma, kuhu oleksin juba ammu pidanud. Tänases trennis jooksime uuesti 30m ja aeg oli täna mulle isegi rahuldust pakkuv- 3,37. Sügisel oli mu aeg 3,55 (joostud tossus). Rekord peaks mul olema eelmisest talvest 3,32 kui ma ei eksi.

See nädal teeme veel trenni ja juba laupäeval ootab ees selle hooaja esimene võistlus 12. Karel Leetsari mälestusvõistlus, mis toimub meie enda kergejõustikuhallis. Esimene 60m aja saab kirja ja eks seal näeme, mis sellest siis välja tuleb. Sellest järgmised võistlused ootavad juba järgmisel nädalal ja ühtlasi uuel aastal, kui läheme 2.jaanuaril Tallinnasse 150m jooksma, mida jooksemegi ainult aastas korra sel võistlusel :)

Väike update

Kuu aega on mu viimasest jutust jälle kiirelt mööda läinud, aga juhtunud pole vahepeal suurt eriti midagi. Trennid on olnud praegu 5 korda nädalas, mis toimuvad meil kõik kas staadioni kõrval pargis lõike joostes, suurel muruväljakul hüppeid tehes või jalkat mängides ja mõnikord oleme ka staadionil, kus teeme igasugu harjutusi topispalli, tõkete või muuga. 

Soojendusjooks on meil mõned korrad nädalas rannas luidetel, mis algul oli küll ausaltöeldes üsna vastik :)), kuid mida rohkem oleme seal jooksnud, seda talutavamaks see on muutunud. Rannas tasasel liival meeldib paljudele joosta ma usun, aga kui tuleb pidevalt liivamägedest üles rügada ja alla lennata(osad mäed päris järsud ja kui jala nõrgaks lased ja hoog suureks läheb, siis lendadki lihtsalt sealt alla, hea kui pikali ei kuku), siis on see nii palju raskem. Aga ega trenn ongi raske!:). 

Tegelikult toimusid vahepeal ühed murdmaajooksu võistlused ka Jõulumäel, kus ma 3km siis vahvalt joosta sain. Esimest korda elus sellist distantsi ajale siis jooksin ja enam uuesti kindlasti vabatahtlikult hetkel ei sooviks seda teha. Jooksin endaarust päris ühtlaselt ma arvan, kuskil jooksuosas erilisi raskusi ei olnud ja lõpetasin jooksu 13 ja poole minuti juures. Muidugi võiksin ma joosta seda distantsi veel kiiremini, aga selline seis ei ole ka kõige hullem. Vähemalt sai joostud ja ühe korraliku pingutuse minu poolt tehtud sinna päeva. 

Mõned päevad tagasi tabas mind aga mingisugune ootamatu viirus, mistõttu ei saanud ma laupäeval krossi jooksma minna ja üldse on selle nädala trennid mul väga lahtised, aga eks jooksvalt näeb, kuidas asjad lähevad. Praegu on mul juba õnneks parem olla ja midagi väga tõsist sellest ei tulnud.

Nagu ma enne mainisin, siis trennid on meil praegu veel õues, kuid natuke tahaks ma isegi juba halli minna, kus saaks starti hakata jälle lihvima, naeltes jooksma jne. Kui sellist ''musta'' tööd sügiseti alati teeme, siis tuleb paratamatult mingil hetkel see igatsus nende asjade vastu, aga see aeg pole üldse enam nii kaugel. Detsembri lõpus algavad juba esimesed võistlused ja sealt see uus hooaeg käima lähebki. 

Huvitav ja natukene isegi võõras on praegu mul trenni teha olnud veel seetõttu, et kuna ma eelmisel aastal samal ajal võistlesin Argentinas noorte olümpiamängudel, siis kogu mu septembrikuine ettevalmistus nendeks võistlusteks oli hoopis teistsugune ja 3 nädalat oktoobrist veetsin ma seal võistlustel, hoopis teistsuguses keskkonnas ja teises rütmis, mistõttu jäigi mul eelmisel aastal suurem sügisene ettevalmistus hooajaks tegemata. Eks me varsti näe, kas mu praegused pingutused mind millalgi ka soovitud tulemusteni viivad.

Meil käis külas Kerron Stewart!

September on juba peagi lõpule jõudmas, mis tähendab seda, et tänaseks on tehtud koos treeninggrupiga ka esimese nädala treeningud. Nagu eelmises postituses mainisin, siis enne päris treeningutega alustamist toimus meil Jõulumäel väike 3-päevane laager(13.-15.09). Jõudsime reede õhtupoole kohale ja tegime kergema trenni, kus tegime pikalt jooksuharjutusi ja mõned kerged lahtijooksud. Laupäeval mängisime gruppides üle 2 tunni disc-golfi, mis oli väga vahva ja õhtul jooksime ühe tunniajase krossi metsavahel, mis oli minu jaoks sel päeval üks suur katsumus, kui aus olla :D Pühapäeva lõunal läksime juba kodudesse tagasi, kuid enne seda jõudsime teha ühe jõusaali trenni, kus tegin pikki seeriaid, kergete raskustega nii üla- kui alakehale. Kokkuvõttes meeldis väga natukene teises keskkonnas end liigutada vahelduseks :)

Esmaspäev oli meil nädala alguses puhkepäevaks, kuid teisipäeval läksime staadionile, et trennidega koos algust teha. Mängisime jalkat ja tegime veidi kerelihaseid peale ning oligi selleks korraks kõik. Kolmapäeval ootasid ees lühemad lõigud, mida oli suhteliselt palju ehk tõmbas ikka tühjaks küll, kui pikalt pole midagi sellist teinud. Peale seda tegime veel treppe tihedusele ja hüppenööri. Neljapäeval ootas aga ees midagi erakordset. Pärnusse tuli Jamaikast pärit tippsprinter Kerron Stewart, kes alustuseks rääkis meile üle tunni aja endast, enda kogemustest ja üleüldiselt teest tippu. Peale seda läksime kergejõustikuhalli, kus toimus kohe praktiline osa. Ta näitas meile väga palju erinevaid harjutusi, mida saaksime enda plaanidesse lisada ja seal kohapeal saime paljud need harjutused kohe järele proovida. Ei olnud lihtne :D

Reedel ehk eile toimus meil hommikupoole veel eraldi treening Kerroniga, kus osalesid peale minu veel 8 noort kergejõustiklast. Eilse trenni mõte oli leida rohkem üles madalstardi vead ja neid lihvida. Kuna ta on ikkagi olnud täiesti maailma tipus ning kogemust on tal meeletult, siis oskas ta meid väga palju aidata ja ta oli väga väga sõbralik, mis oli nii tore! Olen selle võimaluse üle super õnnelik ja üritasin sellest treeningust palju meelde jätta. Loodan, et sellest on edaspidi palju kasu!

Kerron Stewart on võitnud aastatel 2007-2015 medaleid sprindis ja teatejooksudes nii maailmameistrivõistlustel kui ka olümpiamängudel. Lisaks veel nooremana juunioride maailmameistrivõistlustel. 100m isiklik rekord on tal 10,75 ja 200m isiklik rekord 21,99.

Järgmisel nädalal ootavad ees jälle tavapärased treeningud. Sügiseti toimuvad aga ka murdmaajooksu võistlused ja praeguse seisuga olen 12.oktoobril Jõulumäel jooksmas Eesti murdmaajooksu karikavõistlustel, kus minu vanuseklassil on kavas 3km! :D Idee on lihtsalt rada läbi joosta treeningu mõttes ja eks endalgi on huvitav vaadata, kuidas ma sellisel distantsil siis hakkama saan.

Mis septembris?

Suvine hooaeg seljataga, sain ma peaaegu terve augusti puhata(03.08 oli viimane jooks). Tundub, et see kuu aega oli täpselt piisav, sest augusti lõpus vaid üksikutel päevadel tuli suurem isu end siiski kuidagi rohkem liigutada, aga mitte veel siiski jooksmise mõttes :D ühel päeval selle kuu aja jooksul läksin ikkagi jõusaali ja tegin natukene ainult ülakehale. Isegi jõusaalis ei tahtnud jalgu teha, sest tahtsin jalgadele trenni poolepealt nii palju puhkust anda, kui üldse võimalik enne sügise algust. Kõikidest nendest jooksudest, emotsioonidest ja  mõtetest, mis suvel peas ringlesid, olin ma augustiks nii nii väsinud ja natukene tüdinenud, et ma hoidsin igasugusest jookuga seonduvast suure kaarega puhkuse ajal eemale :D

Suve viimane kuu läks aga sellegipoolest super kiirelt ning üleeile ehk siis 2.septembril tegin esimese niiöelda plaani alusel trenni jälle. Hetkel on meil 2 nädalat kergemad trennid iseseisvalt, mis ei ole otseselt seotud kergejõustikuga ning trenni teen ka vaid 3 päeval nädalas. Esmaspäev viiski mind kodulähedale metsarajale, kus jooksin väga rahulikku krossi ning teisipäeval tegin tund aega kerelihaseid. Neljapäeval ootab nädala kolmas higivalamine veel ees. Laupäeval teen Kilingi-Nõmmes Pärnumaa meistrivõistlustelgi kaasa, kus ma EI jookse :D osalen kuulitõukes. 10m võiks ikka ära tulla, loodan et nii palju vorm ka langenud pole, aga eks näis mis saab.

Järgmisel nädalal veel iseseisvad trennid ja siis 13.septembril läheme Jõulumäele sellisesse 3 päeva minilaagrisse, kus võtame ka pigem kergelt ja koos lihtsalt liigutame end rohkem erinevaid tegevusi tehes. Kuna suve lõpus meil laagrit ei toimunud ja ma ei olekski sinna laagrisse tegelikult läinud, kui oleks toimund(sest ma puhkasin :D), siis ma arvan et see väike koosolemine tuleb nüüd hiljem ainult kasuks.

Selle nädalaga hakkas ka kool, mis ei ole kuigi meeldiv uudis, aga tuleb siiski korralikult hakkama saada, siis on ka trenni kergem teha. Üsna pea algavad ka tavapärased, rasked trennid ja kuidas mul siis minema hakkab, seda näeme varsti!

Hooaja viimane

1.augusti hommikul asusin Pärnust teele Leedu poole, kus järgmisel kahel päeval ootasid ees Balti meistrivõistlused. Sel korral sain koondisevormis kaasa teha isegi 3 alal: 200m, 400m ja 4x400m segateatejooksus. 400m jooks toimus esimese päeva õhtul ning 200m ja teatejooks teisel päeval. 

Päev enne võistlustele minemist uurisin vastaste hooaja parimaid aegu ja sain aru, et kui tahan koha poolest oodata kuskilt head tulemust, siis saab see olla ainult 400m. Jooksu starti läksin meie kuue sprinteri seast hooaja parima ajaga 57,03(juunis, Soomes). Enne jooksu tundsin end päris okeilt, ainult natukene häiris vasaku jala tagareis, mis mul juba paar nädalat kergelt tunda on hakanud andma. 

Jooksu esimene pool oli mul seekord pigem tagasihoidlikum, kuid kui jõudsin täpselt 200m jooneni tundsin, et pean nüüd hoogu juurde saama, sest kõrvale surus end kohe Läti jooksja. Sirgele tulin ma liidrina, vaatasin veel natukene kõrvale, ei näinud kedagi, kuid kuulsin, et keegi on kohe kohe kõrvale tulemas ehk lõpusirgel võitlesin veel kõvasti, et mitte vastaseid mööda lasta ning ületasingi finišijoone esimesena, saades ajaks 57,41. Teisena lõpetanud lätlasega jäi mul lõpuks vahe vaid 26 sajandikku. Ajaga ei olnud ma kindlasti rahul(nii nagu terve see hooaeg), kuid tegin ära selle mis lootsin ehk võtsin võidu.

Teise päeva hommikul ootas ees juba 200m jooks, kus startisin kuuendal rajal ehk ma ei näinud kolmveerand kurvist mitte kedagi enda ees. Kurvi lõpuks olid teised mu juba kätte saanud, pingutasin seal sirgel mis ma pingutasin, aga tagareis andis sel päeval jõudsamalt tunda ning viimaseid meetreid jooksu lõpus oli juba peaaegu piin joosta. Lõpetasin jooksu neljandana, ajaks 25,68 mida ma heameelega ei kommenteerikski... 89 sajandikku hooaja parimast.

Umbes tund aega hiljem toimus veel segateatejooks, kus otsustasin ikkagi kaasa teha, sest ega võistkonda saa ju alt vedada:)) Jooksin kolmandat vahetust. Lätil ja Leedul oli kolmandasse vahetusse pandud mõlemal poisid jooksma ehk kerge mul kindlasti ei olnud. Pulga sain kätte küll esimesena, kuid üle pidin andma meie viimase vahetuse jooksjale teisena. Kuna Lätiga oli vahe juba nii suureks läinud, ei suutnud ta meie kohta parandada ning lõpetasimegi jooksu teisena, saades kaela hõbemedalid. Aeg tuli meil nelja peale kokku 3.39,18. Uuest u18 Eesti rekordist jäi puudu vaid 78 sajandikku.

Selle teatejooksuga lõppes ka mu suvine hooaeg. Mul on heameel, et vaatamata mu käänulisele hooajale sain viimastel võistlustel tulla veel Balti meistriks ja teatejooksus edestasime vähemalt ühte tiimi. Olen puhkust ootanud juba päris kaua, sest tunne ei ole mul enam ammu selline nagu võiks joostes olla. Keha on väsind, vaimselt olen väsind, vigastused hakkavad külge tulema ja usun, et üks pikem puhkus tuleb mulle kindlasti ainult kasuks.

Suvise hooaja võtaks ma kokku nii, et tahtmist oli mul kordades rohkem, kui füüsiline vorm seda võimaldas. Mul olid suveks suured eesmärgid, millest üks küll täitus- pääsemine olümpiafestivalile, kuid sealne jooks ei vastanud kindlasti mu ootustele. Kokku tegin ma suvel 12 võistlust. Ma tean, et mul on sees veel väga palju ja tahtmist on meeletult, seega teen veel tööd selle nimel, et järgmisel suvel oma eesmärgid paremini ellu viia!

Euroopa noorte olümpiafestivalist - uus Eesti u18 rekord?!

Võistlused toimusid sel korral Azerbaidžaanis, Bakuus 21.-27. juulini. Eesti koondisega jõudsime kohale 20.juuli varahommikul nii, et terve öö oli lendamise tõttu kõigil peaaegu vahele jäänud ning sportlaskülla jõudes läksime kohe kõik esimese asjana tubadesse end välja puhkama. 

Minu 400m jooks toimus juba 22.juulil, õnneks õhtul, sest hommikune ning päevane kuumus ei ole seal eriti talutav ja õhtuks on õhk juba tunduvalt mõnusam. 21.juuli hommikupoole toimusid staadionil madalstardi proovid koos päris püstolipauguga nii nagu reaalsel võistlusel ka toimus. Sellest osavõtt oli muidugi vabatahtlik, kuid mina läksin, tegin 2 starti ja sellest piisas. Järgmisel päeval ootas ees juba võistlus.

Esmaspäeva õhtul kell 19.09 toimus minu jooks, startisin viimases kolmandas jooksus koos seitsme väga tugeva sprinteriga. Viiel sprinteril olid hooaja parimad ajad minust paremad(osadel ikka tunduvalt paremad, nii 2-3 sekundiga) ning kahel ei olnud lihtsalt season best'i nime taha märgitud. Mina läksin starti sel hooajal joostud 57,03ga ja mitte isegi väga suure närviga seekord. Võtsin asja kuidagi rahulikumalt, võib-olla isegi liiga rahulikult. Kõlas stardipauk, reaktsiooniaeg oli väga halb, kuskil peaaegu 0.400 kandis, natukene vähem, aga pärast protokolli vaadates oli näha, et see oli kõigil halb ja mitte ainult minu jooksu jooksjatel vaid ka teistel jooksudel. See selleks. Jooksu esimene pool ehk umbes 200 meetrit suutsin enda kohta üsna hästi joosta, alles 200 meetri kurvi alguses möödusid esimesed minust, kuid mida kurv edasi läks, seda vähem mul jõudu veel jalgades oli ja seda rohkemad minust ka möödusid. Ületasin finišijoone ajaga 57,77. Võitja aeg oli 55,44. Jooksu lõppedes seisin veel isegi jalgadel, mis tegelt näitab, et 110% tühjaks ei suutnud ma end ikkagi joosta. Lõpetasin selle võistluse 21.kohaga.

Kuigi finaali ma ilmselgelt sellise ajaga ei pääsenud, siis huvitav oli teada, et minu rekordiga 55,84 mis on eelmisel suvel joostud, oleksin ma taganud kaheksandana ehk viimasena siiski endale finaalikoha. Finaalis, mis toimus ülejärgmisel päeval peale eeljookse, jooksis 2 tüdrukut isegi veel 56 sekundi sisse ja jällegi enda rekordit vaadates oleksin ma lõpetanud jooksu isegi seitsmendana. Kuigi need ''oleksid'' midagi ei loe, siis oli lihtsalt põnev uurida sellist asja :)

Reedel, 26. juulil ootas ees aga veel üks jooks, milleks oli 100+200+300+400 teatejooks, kuhu kuulusid peale minu veel Triine-Marie Land(100m), Pippi Lotta Enok(200m) ja Marit Kutman(300m). Mulle jäi siis see sama distants joosta, mida olin saanud juba enne individuaalselt ka teha. Toimus jällegi 3 jooksu, meie olime esimeses koos Prantsusmaa, Soome, Itaalia, Saksamaa ja Slovakkiaga. Lõpetasime jooksu küll kuuendana, kuid ajaks saime 2.15,09 mis tähistab uut Eesti u18 rekordit!! Eelmine rekord sai vist isegi 2 sekundiga üle löödud. Kokku jooksis 19 võistkonda, me jäime lõpuks 13.kohale.

Ilm oli Bakuus ikka väga palav, õhku oli vähe mida hingata, pidevalt oli 28-34 kraadi sooja ja no higimull oli otsa ees juba iga väiksemagi pingutuse peale. Sportlasküla oli selline normaalne, iga nurga peal turvati, süüa sai igal ajal, ainult et see üks ja sama söök tüütas juba mõne päeva pärast ära ja tahtsin midagi muud ka vahelduseks. Toad olid piisava suurusega, voodid ja muud asjad toas olid korras, puhtad. Üldiselt midagi negatiivset küll selle elamise kohta öelda ei oleks. Vett jõin ma seal olles vist küll nii palju, et Eestis olles joon ma kolme-nelja päevaga sama palju, kui seal ühe päevaga :D. 

Tulemus tulemuseks(just see 400m), kuid tundsin et andsin võistlustel endast veel selle, mis suutsin ning tahaks juba kiiresti puhkama saada ja natukene eemale kõigist neist trennidest, võistlustest ja igasugu aegade tagaajamistest. See suvine hooaeg ei ole mul kindlasti olnud selline, nagu oleksime treeneriga soovinud ja ette kujutanud, aga kui seekord nii hästi välja ei tulnud siis ma tõesti loodan et järgmisel suvel palju paremini! Näiteks eelmist suve ei saaks praegusega üldse võrreldagi, sest 400m olen jooksnud see suvi üle sekundi aeglasemalt, 200m üle 20sajandiku aeglasemalt ja sotti ka kuskil 30 sajandikku kehvemini. Pigem oli eelmine suvi lihtsalt väga hea ja olin tõeliselt heas vormis ning kõik asjad klappisid suurepäraselt, kui et praegu olen olnud väga halvas vormis. 

Hooaja (loodetavasti) viimaseks võistluseks on aga veel Balti meistrivõistlused, mis toimuvad 2.-3. augustini Leedus, Vilniuses. Võistlen seal 200m, 400m ja 4x400m teatejooksus. Oleks tore, kui suudaksin seal panna hea punkti hooajale, et siis sügisel jälle uuesti tõsisemalt tegutsema hakata.

Tofiq Bahramov Staadion, 

kus toimus kogu võistlus

 Meie uue Eesti u18 rekordi
 jooksnud teatevõistkond

 Mina ja maailma parim treener

 Ja nüüd mõned pildid kui 
soojendust teen :)

Viimane kontroll enne Bakuud

Eile ja üleeile toimusid mu kodustaadionil Pärnus 30.Rukkilillemängud, kus osalesin seekord 100 ja 200 meetri jooksudes. 100m jooksud toimusid esimesel päeval ja 200m jooksud teisel päeval.

100m starti oli natuke veider minna küll, sest ei ole seda praegu üldse jooksnud ja see distants nii lühike ikka :D. Eeljooksus sain ajaks 12,52. Oleksin valmis olnud isegi natuke halvemaks, nii et ei olnud midagi hullu, tundsin et selline 12,30-12,40 on sees küll veel finaaliks. Start oli eeljooksus muidugi väga kehva ja esimene 30-40m ei olnudki mingi sprint. Ei saanud kuidagi käima kohe end. Finaalis õnnestus start aga palju paremini, finišijoone ületasin ajaga 12,40. Teiseks tulnud sprinteriga oli vahe 32 sajandikku. Kahju, et protokolli ei märgitud  stardireaktsioone, oleks tahtnud neid seekord eriti võrrelda.

Teisel päeval toimus 200 meetri jooks, mis läks ka üsna nii nagu enne jooksu ette kujutasin. Esimesed 100m kurvis oli minu kohta pigem tavapärasest natuke paremini joostud, kuid kui tuleb sirge, ei ole mul enam lisakäiku juurde panna(mis on väga ebatavaline, sest eelnevad hooajad olen just lõpusirgel tõusma hakanud rohkem) ja kuidagi proovin lihtsalt kiirust hoides lõpuni pingutada. Ajaks sain eile 24,99 ja teiseks tulnud jooksjat edestasin 1,58 sekundiga. Jooksu ajal puhus tuul +1.0 m/s, kuigi kurvist välja tulles tundsin korraks end liialt rabelemas vastu- või küljetuule tõttu, kuid see läks õnneks ruttu üle. 

Need olid ka minu viimased võistlused enne ärasõitu Bakuusse.

Eks mu vormi annab hetkel muidugi soovida, asjad võiksid olla hetkel tunduvalt paremas seisus, kuid pole mõtet palju nii pidi mõelda, sest olümpiafestivalile ma siiski peale juba sain ja tuleb loota ja uskuda, et suudan seal teha enda parima esituse. Ees on veel mõned trennid ning siis asumegi juba teele!

Trummipõrin

Olen nüüd natuke ajast maha jäänud siia kirjutamisega, aga parem hiljem kui üldse mitte kunagi :)

27.-28.06 ehk eelmise nädala neljapäeval ja reedel toimusid Rakveres enda vanuseklassi Eesti meistrivõistlused, kus osalesin 200 ja 400 meetri jooksudes.

Esimesel päeval oli kavas 400m, mis oli siis juba teatavasti mu viimaseks võimaluseks joosta ära aeg 57,00 mis on olümpiafestivali normatiiv. Neljapäevane ilm oli väga halb, sadas vihma ja oli jahe. Lisaks oli enne jooksu end stardinimekirjast maha võtnud kõige tõsisem konkurent. Kohe kindlasti ei aidanud sellised olud mul head jooksu teha, kuid proovima siiski pidi, sest peas oli ainult see mõte, et hiljem mul mingit võimalust enam kuidagimoodi olla ei tohiks. Minu jooksus olid  sellised keskmiselt ühe minuti jooksjad, seega sain nad juba esimese 100 meetri lõpuks kätte ja edasist jooksu tuli juba ise juhtida. Kahjuks ei ole vähemalt minul sellised ''ise vedamise'' jooksud kunagi head tulnud, sest kaob ära see kõige vastikum pinge ja sõna otseses mõttes rõve tunne, mida on mul 400 joostes alati vaja, et saada hea aeg kirja. Kui mul on 200 meetri jooneni jõudes selline tunne, et no annaks lihtsalt otsad ning minust on veel tugevaid konkurente eespool, siis sel hetkel ma juba tean, et jooks peaks suure tõenäosusega tulema hea, sest esimesed 200 on joostud hästi ja lõpp tuleb lihtsalt ära kannatada. Rakveres joostes olin ma sellisest tundest päris kaugel. Finišijoone ületasin ajaga 58,10 ja kuldmedal oli minu.

AGA, ma sain siiski Bakuuse! :)))) Kuna koondis pidi kokku tulema 16-liikmeline ning normatiivi tegid ära vaid 8 sportlast, siis pandi ülejäänud koondis paika selle alusel, kes olid kõige napimalt jäänud koondisekohast ilma. Minul oli puudu jäänud 400 normist 3 sajandikku ning tänu selle Soomes joostud 57,03le saingi ma ikkagi peale. Sellest uudisest sain ma teada alles laupäeval, mitte peale jooksu. Kurvad emotsioonid olid nii kiiresti kadunud!

Reedel ootas veel ees 200m jooks, kus tulin ajaga 25,00 hõbemedalile. Eks eelmisest päevast olid jalad veel väsinud, kuid andsin seal veel endast kõik, mis suutsin. Ilm oli reedel palju parem kui neljapäeval, oli soojem aga jooksu ajal puhus ka tuul lubatust kõvemini +2.7 m/s seega arvesse see jooks sisuliselt ei lähekski niikuinii.

Kahe päeva lõppedes olin nii kuld- kui hõbemedali omanik ning selle üle oli vaid hea meel, kuid muidugi tuli suurepärane uudis alles natuke hiljem, mille üle olen ikka kõige rohkem õnnelik!! Tundub, et see vaev ja pinge oli kõik seda väärt, sest 19.juulil olen juba Bakuu poole teel. Minu jooks toimub seal 22.juuli õhtul.

Enne seda võistlen veel Pärnus Rukkilillemängudel 9. ja 10.juulil, kus saan alles hooaja teise stardi teha 100m jooksus ja lisaks jooksen veel 200m.

Anname veel trennides viimaseid lihve vormile, et Bakuu jooks läheks hästi ja ma ei jõua juba ära oodata, millal sinnapoole teele saab asuda!

0,03 sekundit?!

Nagu juba eelmisel korral öelda jõudsin, siis reedel võistlesin Soomes, täpsemalt Someros 400m distantsil. Sõitsime treeneriga kohale ainult minu jooksu pärast, sest eesmärk oli proovida veel üritada olümpiafestivali normi täitmist. Kuna Eestis head võimalust selleks ei oleks olnud, siis tuligi sõit sinna ette võtta.

Päev enne jooksu ehk neljapäeva õhtul jõudsime Helsingisse, kus me ka ööbisime. Reede hommikupoole sõitsime edasi Somerosse, kuhu kestis sõit veel umbes 1,5 tundi. Minu start oli täitsa päeva keskel kuskil 3 paiku. Soojenduse ajal tundsin end suhteliselt okeilt, ei olnud mingit super tunnet kuid ei olnud ka midagi, mis otseselt häiriks.

Minu jooksus startisid peale minu veel 4 sprinterit, kelle isiklikud rekordid olid: 56,16; 55,50; 58,09; 57,45. Mina olen see suvi suutnud joosta vaid 58,49. Enne jooksu panin peas paika ainult selle, et tagasirge tuleb joosta mitu korda julgemalt kui seda oli viimane kord, sest lõpusirgel ei ole mul praegu kahjuks midagi enam välja panna ja seal olen ma niivõinaa täiesti kutu. Plaan iseenesest töötas ning jooks tundus juba esimesel sajal meetril kiirem, kuid kui umbes 250-300m oli joostud oleksin tahtnud juba jooksu lõpetada, sest no jaksu ei olnud selleks hetkeks juba enam kohe üldse ja jalg tõusis ka väga vaevu maast lahti. Finišijoon ei tahtnud üldse kuidagi lähemale tulla ja selle ületamine paistis olema väga väga raske. Kuidagi ma siis lõpuks selle jooksu ikkagi lõpetasin, kolmandana, ajaks 57,03....... Jube halb tunne oli ikka küll kui lõpuks aja teada sain, aga noh nutsin duššiall pisarad ära nii et keegi neid õnneks nägema ei pidanud :D ma isegi ei oska õiget sõna siin kasutada, aga väga selline puuga vastu pead saanud tunne oli just sellepärast, et ma tõesti andsin endast seal jooksus 200% ja äkki oleks võinud siis NATUKENEGI lõpus keha ette kallutada rohkem või kui seda ka ei oleks tol hetkel suutnud teha, siis kuskilt jooksuosast oleks selle 3 sajandikku ikka kätte saanud, aga oleksid muidugi ei loe siin jällegi midagi ja muuta saan ma ainult veel seda, et jooksen eestikatel sama tugeva jooksu ning äkki viimasel üritusel õnnestub kuidagi paremini see kogu asi, mida siin väga kaua juba taga ajanud oleme. Samas kui nüüd natukene positiivselt mõelda kuskilt otsast, siis isegi kui ma jäängi selle 3 sajandiku pärast tiitlikatest ilma, siis 3 sajandikku on ikka parem kui näiteks 1 sajandik :D

Jooksu võitja ajaks oli 56,07, teine koht 56,95, neljas 57,73 ja viies 58,24. Konkurendid olid tõesti tugevad, ilm oli hea, tundus suurepärane võimalus joosta alla 57, aga seekord siis nii, ei ole midagi parata, eestikad on veel ees neljapäeval ja reedel mis on siis tõesti viimaseks lootuseks.

2 võistlust veel seljataga

Nagu juba eelmises postituses öeldud sai, võistlesin neljapäeval Tallinnas 400m joostes ning pühapäeval Lätis, Ogres 200m joostes.

Alustame siis varasemast jooksust, millest ei ole küll kuigi palju rääkida, aga jooks toimus jälle õhtul 20 ajal, ilm oli jooksu jaoks täitsa okei, kuid konkurente ei paistnud häid olevat seega tuli mu jooks välja väga tuim ja ühtlane ning ühegi jooksu osa kohta mingeid kiidusõnu küll öelda ei oleks. Ajaks sain 58,49 mis on siis täpselt 1,49 sekundi kaugusel olümpiafestivali normatiivist. Kuna ma seda 400m normatiivi siiski praegu kõige rohkem täita üritan, siis ütlen siinkohal ka ära, et rekord on mul eelmisest suvest 55,84 millest olen praegu küll ikka mägede kaugusel, kuid see aeg peaks natukenegi tõestama, et 400 jõuan ma joosta küll ning see normatiiv 57sekundit ei tohiks olla minu jaoks midagi ületamatut, kuid praegune olukord on küll ikka täiesti vastupidine.

Üks päev oli vahet ning juba laupäeval asusin ma Läti poole teele, kus toimusid Balti meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses. Laupäeval sain võistlust lihtsalt pealt vaadata ning pühapäeval oli siis minu kord enda etteaste teha nii hästi kui sel hetkel võimalik. Jooks oli väga tugev, sest võitja sai ajaks 23,83. Suutsin ise joosta välja enda hooaja parima ning lõpuks olla jälle sees selles 24sekundis. Sain ajaks 24,79 mis tekitab vähemalt natukenegi rahulolu, sest mida parem on ikkagi ka 200 aeg, seda suuremad eeldused on ka 400s midagi paremat nüüd lähiajal välja joosta. Jooks ise oli üldiselt sama rabe nagu eelnevadki, kuid parem aeg tuli minu arvates just kurvi arvelt, kus üritasin end palju kiirmini käima saada ning jõulisemalt jooksu sisse minna.

Kuna aeg siiani veel tiksub, ning tiksub väga kiiresti, siis enne eestikaid, mis toimuvad 27.-28.juuni Rakveres(kus viimase päeva lõpuks lähevad ka olümpiafestivali kohad lukku) jooksen ma veel sel reedel Soomes 400m ning üritan veelkord seda normi kätte saada. Jooks peaks tulema tugevate vastastega, mille üle on mul väga hea meel, sest see sunnib mind ikka kõvasti rohkem jooksu ajal pingutama, mis on suht ilmselge ka muidugi :D

Peale jooksu annan kindlasti jälle siin teada kuidas läks. Lõpetuseks veel 2 pilti baltikate jooksust ja olge tublid :)

Ootaks juba paremaid päevi

Pühapäeval toimusid Tallinnas Kadrioru staadionil noorte karikavõistlused. Treener oli mind kirja pannud nii 200 kui 400 meetri jooksu, mis tähendas seda, et lõpliku otsuse kumba ma sel päeval jooksen, teeme me alles kohapeal. 

Mõned tunnid enne starti selgus, et jooksen 200, mille üle oli hea meel, sest kuigi mulle meeldib ka 400, tekivad sellel pikemal sprindidistantsil enne starti kuidagi liigsed pinged, mida on väga palju raskem alla suruda. 

Kuidagi sai selle soojendusega siis ühelepoole ning oli aeg stardipakkude poole teele asuda. Olin paigutatud viiendasse ehk viimasesse jooksu, neljandale rajale. Stardireaktsioon oli pigem väga aeglane 0.224 ehk umbes kümnendik läks siis juba sealt kaotsi. Halb algus. Kogu kurv oli selline keskmine, aga mitte midagi head ning sirgeosal ei tundnud ma enam üldse, et kiirelt liiguksin. Aeg 25,03 ja koht teine. Pettumus, aga polnud midagi parata. Nädal tagasi toimunud Tartu võistlusega paranes aeg küll pool sekundit, kuid ikkagi ei ole midagi ilusat veel öelda, sest ma ei ole isegi 24 sisse veel suutnud joosta, mis on kurb, kuid usun siiski siiani, et need jooksud mida ootan on veel ees.

Mõne aja pärast jooksime veel Altiuse võistkonnaga 4x100m teatejooksu, kus tulime kolmandaks.

Kuna mu suve üks eesmärkidest on siiski minna Euroopa noorte olümpiafestivalile, mis toimub natuke rohkem kui kuu aja pärast, kuid normide püüdmine on võimalik vaid 28.juunini ja 200m jooksu norm on juba ühel sprinteril täidetud(alale saab vaid 1 inimene peale), siis on vist lootused pandud pigem 400m jooksule, kus ei ole veel normatiivi keegi ületanud. Selleks on 57,00sekundit. Kui suudan aga nüüd 2,5 nädala jooksul veel joosta üle 200 meetris joostud aeg, mille jooksis see sprinter, kes täitis 200 meetris normatiivi(ehk ta jooksis 24,61 ja norm oli 25,00), siis saaksin isegi veel 200ga ka peale, aga need on ainult ''oleksid'' ja seda mis päriselt juhtub, näitab aeg ja mu järgnevad jooksud. Aeg on siiski piiratud ning tegutseda tuleb kiiresti. Loodan ainult väga, et kumbagi distantsiga saan ma peale.

Juba neljapäeval, 13.juunil saangi ma Tallinna noorte meistrivõistlustel proovida 400m ning sel nädalal tuleb üks võistlus veel, milleks on täiskasvanute Balti meistrivõistlused, kus osalen siis jällegi 200m jooksus. Kuidas nendel võistlustel läks, sellest annan kindlasti ka hiljem teada.

Eesti teatejooksude meistrivõistlustelt 2 kulda!

Eile toimusid Viljandis teatejooksude eestikad, kus meie tiimil juhtus heasmõttes nii mõndagi! Teatejooksude Eesti meistrivõistlustelt sain ma osa võtta neljandat aastat, mille seeria on olnud järgmine: 

2015.a jooksime U16 võistkonnaga end pronksmedalitele, ise olles siis tegelikult alles U14 vanuseklassi sportlane!

2016.a olime stardis jälle U16 vanuseklassis(nüüd kuulusin selle vanuseklassi sisse ka), kahjuks lõppes meie võistkonnal jooks juba esimesel pulgavahetusel ning minu, kui viimase vahetuse jooksjani teatepulk ei jõudnudki.

2017.a ei saanud ma pimesooleoperatsiooni tõttu võistlustest osa võtta

2018.a riputati meie võistkonnale esmakordselt kaela kuldmedalid!

2019.a ? 

Kuigi olen veel viimast aastat U18 vanuseklassi sportlane, siis see aasta olime me väljas U20 vanuseklassi all, sest meie võistkonna 2 liiget kuulusid juba sinna klassi.

Kui eelnevatel aastatel olen olnud jooksmas ainult 4x100m võistkonnas, siis seekord oli vaja teha üks jooks rohkem - osalesime lisaks ka Väike-Rootsi teatejooksus, mille distantsiks oli 100+200+300+400. Minule jäi see kõige pikem.

Alustame siis 4x100 teatejooksust. Olime paigutatud teise jooksu, neljandale rajale. Mina viimase vahetuse jooksjana sain pulga väga varakult kätte, mistõttu sain kiiremini keskenduda ainult jooksule ning lihtsalt täiega minna! Viimasel pulgavahetusel olid võistkonnad väga võrdsed ning selge ei olnud veel midagi. Suutsin meid mitte alt vedada ning ületasin finišijoone esimesena, ajaks 49,42, millega võitsimegi kuldmedalid! Teiseks tulnud võistkonda edestasime lõpuks 26 sajandikuga.

Kiirusliku poolepealt  ei olnud me kindlasti kõige kiirem tiim, kuid just heade vahetuste tõttu õnnestus kõik nii nagu lootsime! 

Mõne tunni möödudes ootas ees ka teine teatejooks, mis oli vähemalt minu jaoks natuke raskem katsumus, sest joosta tuli 400m ning mul polnud õrna aimugi, kuidas ma praegusel hetkel sel distantsil vastu pean ning millised jõuvarud mul üldse selle maa jooksmiseks sees on.

Jooks algas kenasti, meie 100 ja 200 meetri liikmed tegid korralikud jooksud, pulk anti 300 meetri jooksjale kätte kolmandana, kuid tema suutis mööduda ühest konkurendist, seega tõusime teiseks ning ka pulga sain mina kätte teisena. Kiireim tiim oli meist ees minu vahetuse alguseks juba 30-35 meetriga, kuid mul oli veel 400 meetrit ikkagi minna ja võidelda oli vaja veel kõvasti! Kui umbes 150-200m oli läbitud, hakkasin üha enam liidrile lähenema, vahe aina vähenes, lõpusirgele tulin ikka veel teisena, vahe esimesega veel kuskil 15m, kuid mõtlesin ainult kulla peale ning tahtejõuga suutsin tulla temale veel ja veel lähemale, nüüd oli finišijoon vaid paari meetri kaugusel, lükkasin keha veel ette ning tuligi ära teinegi kuldmedal!! Hiljem tuli välja, et meile napilt alla jäänud võistkond diskvalifitseeriti, kuid võit tundus mulle endiselt sama magus.

Ma ei ole veel väga palju kordi elus 400 jooksnud, kuid praegu saan küll öelda, et need viimased 100m sellest jooksust olid küll kõige enam pingutatud kui üldse olla sai! Andsin endast 110% ning arvan et see võit oli kindlasti seda väärt! Seda ei olegi võimalik sõnadesse panna, mis emotsiooni tegelikult nendest jooksudest saab, aga ma olen meeletult õnnelik oma võistkondade üle ja et me suutsime need kullad ära võtta!! Aitäh teile! 

Nüüd saab vahepeal jälle mõned trennid teha ja juba 9.juunil ootavad ees noorte karikavõistlused Tallinnas, kus ka kindlasti jooksen mingit distantsi. Millist või milliseid, seda saab teada varsti. 

Ja nüüd ka mõned pildid (ja video!)siia sellest suurepärasest pühapäevast Viljandis :)

 4x100m lõpusirge viimased meetrid!

 4x100m autasustamisel

Väike-Rootsi teatejooksus viimased pingutused,

 et konkurendist veel mööduda

Enne viimast sammu finišijoone 

ületuseks olime veel täpselt nii kõrvuti

Väike-Rootsi teatejooks
(kvaliteet kannatas üleslaadimisel kõvasti, 
aga ehk on aru saada veidi)

G. Sule mälestusvõistlustest

Eile toimusid Tartus Tamme staadionil 55.Gustav Sule mälestusvõistlused, kus tegin naiste arvestuses kaasa 200m jooksus. 

(26.aprill jooksin 200m 25,95. Rekord 2018.a oktoobri noorte olümpiamängudest 24,53)

Jooksu start oli õhtul kell 19.35 mis mind pigem häiris, sest hommiku või päeva poole on ikka tunduvalt lihtsam minu arvates kiireid jookse teha. Õhtuks ju jalad juba väsinud ja kanged, sest suurem päevast oli seljataga. Teine miinus oli kindlasti ilm. Kui hommikul ei tahtnud ilm võistlejatega sugugi koostööd teha, aeg-ajalt tibutas vihma, tuul jne, siis õhtuks olid olud küll veidi paremad, kuid kraadide poolest oli ikkagi külmemapoolsem. Aga eks kõigil olid võrdsed tingimused ja tuli leppida sellega, mis parasjagu oli.

Toimus 2 jooksu. Kui esimesse jooksu paigutati kõik eestlased(v.a mina), siis teises jooksus olin mina + 3 ukrainlannat ja 1 lätlanna. Olgu siis siinkohal veel mainitud, et minu jooksus olevad konkurendid olid minust mitmeid aastaid vanemad. Kõlas stardipauk, kurvis oli tuult küljepealt üsna tugevalt tunda, millega oli mul raskusi hakkama saada, konkurendid olid kurvi lõpuks juba mitmeid meetreid eespool, kuid ma teadsin, mis aegu on nemad võimelised jooksma ning mis mina, seega ei lasnud end sellest eriti häirida. Lõpusirge viimased 30-40m olid väga rasked võrreldes sellega, kuidas olen jooksnud siis viimaseid 30-40m kui olen olnud parimas vormis. Jaksu oli, aga jalad lihtsalt ei tõusnud ega liikunud. Kuidagi jõudsin üle finišijoone, aeg 25,54 :( Kuskil 10-15min peale jooksu olin enda peale päris kuri, sest ütlen ausalt, ootasin ikkagi aega sinna 25 sekundile väga lähedale. Sörkisin peale ja venitasin, hiljem saime treeneriga ka veidi arutatud, mis võivad olla hetkel need murekohad, miks vorm juba parem ei ole miks ja kiiremaid aegu ei tule. 

Olen olnud siiani sellist tüüpi sportlane, et rekordid ja kõige paremad jooksud tulevad mul alati suve lõpupoole, kui olen saanud teha juba palju võistlusi ning olen end niiöelda lahti saanud joosta. Pead pole ma üldse norgu lasknud, sest ma tõesti loodan, et ka seekord on asi samamoodi ning mida rohkem nüüd võistlema hakkan, seda kergemaks jalg läheb. Eks me näe.

Homme ootavad juba ees teatejooksude eestikad Viljandis, kus kõige enam ootan Väike-Rootsi võistkonnas 400m jooksu, sest tahan väga näha, kuidas seal vastu pean ning millega konkurendid vastavad sel distantsil. 4x100 teatejooks on ka muidugi ootamist väärt, kuid seal mängivad ikkagi suurt rolli teatevahetused ning ei oska kunagi ette öelda, kuidas need minna võivad. 

Mis vahepeal jälle toimunud on + ees ootavatest võistlustest

Nüüdseks olen natuke üle 3 nädala saanud peale laagrit jälle eestimaa pinnal trenni teha ja ütleme, et kui 1,5-2 nädalat tagasi oli seis veel päris kehv, siis tundub, et tänaseks olen saanud paremasse seisu. 

17.mail tegin oma hooaja n.ö teise stardi(kui aprillis Portugalis võisteldud 200m ka hooaja sisse läheb). Võistlesin enda kodule väga lähedal Paikuse staadionil, kus toimusid koolidevahelised võistlused. Neil võistlustel jooksin 100 meetrit enda tippmargist 91 sajandikku aeglasemini, mille kohta polegi rohkem pikemalt midagi rääkida, kuid veel hullem oli see, et jooks ise ei tundunud mulle nii halb. Lisaks tegin kaasa veel kuulitõukes, kus 3kg kuuli jõudsin tõugata 10.20m kaugusele.

Eks hooaja algus on mul ja arvan, et paljudel olnud enamasti krobeline, kuid iga-aasta mõtlen, et kas tõesti on mul iga eelnev hooaeg NII raskelt alanud.

Umbes nädal peale võistlust ehk 25.-26.mai ootas ees Rakveres kiir- ja tõkkejooksu ning hüppajate alarühma hooaja eelne kogunemine, kus olin seekord osalejatest kõige noorem, kuid sellest polnud ju midagi, sest päris uhke tunne oli ju Õilme Võroga teisel päeval starte pakkudelt koos teha või vaadata kuidas Kreete Verlin trenni teeb :)

Kõigest siis natuke lähemalt. Esimesel päeval olid meil kavas testid, mis nägid ette sellised:

• lendlähtest 30 meetri jooks (koos sammuanalüüsiga)
• paigalt kaugushüpe
• paigalt viisikhüpe
• 3kg kuulijänn ette
• varbseinal kõhulihased

Igaksjuhuks seletan siis lahti, et lendlähtest 30m tähendab siis seda, et hoogu võetakse mitukümend meetrit ning postidega on märgitud maha 30 meetrine ala, mille vahel tuleb saavutada tippkiirus. Sammuanalüüs= tippkiirusel jooksmisel(ehk see 30m ala) mõõdeti sammupikkust, sammusagedust ühes sekundis, kontaktaega maapinnaga.

Mina tegin 2 jooksu, millest esimese aeg oli 3,35 ning teisel korral tuli isegi veel parem aeg 3,33. Rekord on mul 3,32 mis jäi siis napilt ületamata. Et tuua siia mingisugune võrdlus, siis naistest oli Rakveres kiireim aeg 3,17 ning meestest 2,84.

Teisena siis paigalt kaugus, kus ma vist esimest korda elus üldse hüppasin naelikutega(sprindinaelikutega aga no parem kui üldse mitte midagi :D). Seal tuli isiklik rekord 2.45. Järgmisena viisik, mis läks kergelt öeldes halvasti, hüppasin veidi üle 11 meetri. 

Kuulijännis tuleb siis kuulitõukeringi servalt kahe jalaga maas olles, kahe käega jalgade vahelt visata kuuli nii kaugele kui suudad. Minu rekordiks on seal 13.9(4,6,7,8?) :D Seekord tuli 13.91 millega võib küll rahule jääda, kuid juba ammu ootan seda maagilise 14 meetri piiri ületamist. 

Viimaseks oli varbseinal kõhulihased, kus tuleb varbseinal rippes tõsta jalgu pea kohale pulga pihta nii mitu korda, kui võimalik. Rekordiks seal mul 9, seekord tuli 8 kordust.

Teisel päeval tegin ma iseseisvalt trenni ning nagu eespool mainitud, sain teha mõned madalstardid pakkudelt koos Õilme Võro ning Annika Sakkariasega. Pani ikka rohkem pingutama küll, kui nii kiired jalad kõrvalradadel.

Järgmine võistlus ootab ees mind juba homme, 31.mail kui toimuvad Gustav Sule mälestusvõistlused, kus jooksen enda seni tugevaimat distantsi 200 meetri jooksu. Jooks ise on alles õhtul kell 19.35. Eks me homme näeme mis tuleb, aga ootan jooksu juba väga, sest selline suur võistlemisisu on peale tulnud viimaselajal jälle!

Reedene võistlus ei ole sel nädalal veel kõik, sest pühapäeval osalen ka Viljandis Eesti teatejooksude meistrivõistlustel, kus olen tiimis nii 4x100m jooksus kui ka Väike-Rootsi teatejooksus 400m jooksjana. 

9.juunil toimuvad juba noorte karikavõistlused, kus olen ka suure tõenäosusega stardis.

Igatahes võistlused hakkavad nüüd järjest peale tulema ning ma tõesti loodan, et vorm läheb ainult paremaks ja paremaks, sest juulis toimuva olümpiafestivali normatiivi täitmiseks on nüüd jäänud järgi 4 nädalat ja 1 päev!!

Veel pilte laagrist!

Kevadise Portugali laagriga ühelpool

6.mail saigi läbi meie kahenädalane treeninglaager Portugalis. Laagris olime kokku tegelikult 16 päeva kui täpne olla ja selle aja jooksul tegime kokku 17 trenni + mina võistlesin ühel kohalikul Portugali võistlusel, millest hiljem ka natuke rohkem juttu teen. Laagri jooksul oli meil 2 puhkepäeva. Grupp oli meil keskmise suurusega - 12 sportlast + treener. 

Lendasime ära 21.aprilli varahommikul kella 6 ajal Tallinnast, kust läks lend esmalt Saksamaale ning sealt edasi juba Portugali. Maandusime kohaliku aja järgi kuskil kella 12 ajal päeval. Lennud olid väsitavad ja pikad nagu tavaliselt, aga läksid iseenesest hästi. Lennujaamast sõitsime tellitud transpordiga hotelli umbes 30 minutit ning sama päeva õhtul ootas juba esimene kergem trenn, kus saime end lihtsalt veidi lahti joosta ning juurde tegime kerge üke. 

Räägin esimesena siis kohe trennidest ja kuidas need trennid mul läksid. 

Treeningpaigad: 8 trenni + 2x trenni esimene pool toimusid meil staadionil, 2 trenni rannas, 2 trenni jooksurajal ülesmäge joostes, 1 trenn jooksurajal krossi joostes, 2 trenni + 2x trenni teine pool jõusaalis. 

Staadionil olles jooksin lõike, tegin tõkkeharjutusi, jooksin murul paljajalu diagonaale, hüppasin hüppenööriga, tegin kuulijänne, tegin pakkudelt madalstarte, harjutasime teatevahetusi jne. 

Rannas toimuvatel trennidel jooksime me treppe, mille astmeid oli kokku 127. Tegime treppidel nii tihedusjookse, üle paari astme jookse kui ka ühel jalal hüppeid astmetel.

Kui toimusid trennid jooksurajal, jooksime me seal palju kiirendusi ülesmäge, mis võttis jalad peaaegu sama ribadeks kui lõike joostes, kuigi distantsilt jooksime jooksurajal kindlalt lühemat maad.

Ühel õhtul pidime jooksma rahulikku krossi samal rajal, mis ei ole mul just kõige lemmikum, aga kui tegema peab, siis saab ikka alati tehtud. Peale krossi pidime hüppama mõnusa portsu hüppenööriga hüppeid.

Sel korral saime me esimest korda kasutada uut jõusaali, mis minu arvates oli küll täiesti okei. Kui valida üks harjutus, mida mulle jõusaalis kõige rohkem teha meeldis, siis selleks võiks olla kükk kangiga, mida ma olen küll suhteliselt vähe aega veel teha saanud, aga juba on meeldima hakanud. Paneb jalad mõnusalt tööle ja kui saab kangil raskusi tõsta siis on eriti hea meel :D

Et natuke parem ülevaade oleks asjadest, siis kirjutan siia välja ühe laagripäeva trenni, kui toimus trenn nii hommikul kui õhtul.

Hommikul rannas: 14 minutit soojendusjooksu liival, võimlemine(ringid), kõnnilt venitusharjutused 6x10m. Treppidel(127 astet)- üle 1 või 2 astme jooks 4x, tihedusjooks igal astmel 8x, ühel jalal hüpped(u 75 astet) 4x+4x, venitus ja ookeani ujuma!

Õhtul jõusaalis: soojendusjooks murul, võimlemine, kõnnilt venitusharjutused. Jõud- rinnalevõtt 4x4, kükk kangiga 3x6, kang turjal teravad üleshüpped kahel jalal 3x6, pingil istudes üleshüpped 3x6,  kangi tõukamine  3x6, jõutõmme 3x8. Murul jooksud 3x üks sirge. Sörk, venitus.

Kokkuvõttes jään ma trennidega üsna rahule, kindlasti oleks mõnes kohas saanud veidi paremini, kuid üldpilt oli hea. Sain tehtud kõik, mis kästi ehk jalad ja keha üldse pidasid hästi natuke suuremale koormusele vastu. 

26. aprilli õhtul võistlesin ma Vilamouras 200 meetri jooksus, mille eesmärk oli lihtsalt näha, milline on seis treeningute ja suurema koormuse keskel. Laagri trenne me võistluse tõttu ei muutnud ehk lisa vabupäevi või kergemaid trenne kui teistel ma enne võistlust ei saanud. Jooksu ajaks sain 25,95 mis on selline okei, sest väga palju paremat aega ei saanudki loota kui keset laagrit võistled. Et end natuke rohkem pinge alla panna, siis panin enne jooksu endale sellise laia eesmärgi joosta lihtsalt 25 sekundi sisse. Nagu näha, sai see eesmärk täidetud. Kui tahan teha suvel ilusaid jookse, on tööd teha veel palju, kuid praegust vaadates ei ole seis üldsegi katastroofiline. Unustasin mainida, et võitsin sellega ka naiste 200m jooksu ning sain isegi väikese rahalise auhinna :)

Ütlesin, et laagri ajal oli meil kokku ka 2 täiesti vaba päeva. Ühte neist päevadest kasutasime kaubanduskeskuses šoppamiseks ja teist veepargis olemiseks. Mõlemad olid väga lahedad :D Käisin seekord laagris neljandat korda ja enne ei ole me veeparki läind, seega midagi uut ka seekord.

Ilmadega läks ka see aasta päris hästi. Esimesel seal viibitud nädalal oli natuke vähem kraade, kui teisel nädalal ning sadas ka vihma ühel või kahel päeval, kuid teisel nädalal olid küll ideaalsed ilmad, saime võtta palju päikest ja trennides hakkas ka päike korralikult külge. Vähemalt Eestis tagasi olles ja teisi vaadates saan küll öelda, et olen pruunim :D

Üks asi millest tahtsin veel rääkida on mu kompressioonpüksid, mis ma laagrisse seekord kaasa sain võtta. Enamus sportlased peaksid teadma, mida need endast kujutavad, aga kes veel ei tea siis need püksid aitavad pärast raskeid treeninguid ja võistlusi kiiremini ja paremini taastuda. Kasutasin laagri jooksul pükse peaaegu peale igat trenni ning tunnen küll, et neist on palju kasu!

Pean laagrit õnnestunuks ning nüüd jääb üle veel sama korralikult Pärnus trenne jätkata, sest suvine hooaeg ei ole enam nii kaugel!

Mõned pildid ka siia lõpetuseks, mis mul endal praegu olemas on, aga peaksin saama varsti pilte juurde, mis trennide käigus tehti ja kui leian sealt veel häid, siis panen ka siia kindlasti üles :)

Pühapäeval minek

Natuke vähem, kui kuu on jälle viimasest jutust nii kiiresti mööda läind ning juba pühapäeva öösel võtame treeninggrupiga ette suuna Portugali! 

Iga-aasta olen seda laagrit väga oodanud, sest see on lihtsalt nii mõnus, kui korra aastas saab teha 2 nädalat trenni kuskil hoopis teistsuguses keskkonnas. Seekord lähen laagrisse juba neljandat korda. Mäletan, kui läksin alles esimest korda, olin siis alles 13. Olin sel korral väga uhke, et sain endast suurtematega esimest korda kaasa minna :D

Laagris oleme 21.04-06.05 ja majutus on meil teist aastat samas Victoria Beach&Sport hotellis. Staadion paistab ilusasti hotellitoa aknast ehk see on ainult paarikümne sammu kaugusel, mis on hea, sest siis ei pea kuskile kaugele matkama, et trenni saaks teha. Sel korral pidi olema seal valmis saanud uus jõusaal, mis kohe statka kõrval ning pidid olema ka uued stardipakud. Eks proovime ära siis kui head on, sest eelmine aasta oli pakkudega seal küll suht kehvad lood. 

Veel ootan trenne rannas ja sealsetel treppidel, mis on niii pikad(väga paljude astmetega). Üli hea asi selle hotelli juures on veel see, et seal on väga head toidud!! Saame hommiku- ja õhtusöögi ning eelmine aasta oli küll nii, et kui söömast tulid siis oli kõht ikka nii täis kui üldse olla sai. Alati oli valikut ja kõik puuviljad olid koguaeg nii värsked. 

Vaatasin juba, et ilmad peaksid ka täitsa okeid olema sel ajal, kui seal oleme. Hullult kuuma nagu ei luba, aga külm ei tohiks ka olla. Tahaks pruuniks saada ikka jälle. Samas praegu siin Eestis ka nii soojaks läind ilmad, et praegu väga normaalne siin ka olla :D Igatahes loodame, et väga ära ei põle seal, sest seda valu ei sooviks üldse :))

Võimalik, et kirjutan seal olles ka siia midagi ja äkki saan pilte panna, aga lubama ei hakka, sest ei tea kuidas aega ja jaksu on seal. Panen lõpetuseks siia eelmise aasta laagrist paar pilti vähemalt praegu :D

Aga siis ütleks veel, et kasutage kõik neid soojasid ilmasid juba praegu ära ehk käige õues jooksmas/trenni tegemas!!

 Üks lemmik trenne/trenniosi oli treppidel

Need mitte kõige paremad pakud...

Söögid olid niii head!! See peaks olema üks mu õhtusöökidest