Kui ma eelmisel korral ütlesin, et proovin peale järgmisi võistlusi natukene rõõmustavamate uudistega siia tagasi tulla, siis suureks õnneks ma seda nüüd teha saangi. Pühapäeval, 30. jaanuaril toimusid Eesti talvised karikavõistlused, kus osalesin 300 meetri jooksus ning 4x200 meetri jooksus. Need olid järjekorras juba minu kuuendad võistlused sel talvel.
Kõigepealt siis 300 meetri jooksust, kus oli seekord kokku 15 osalejat. Mina startisin neist viimases kolmandas jooksus, neljandal rajal. Sel distantsil olen ma võistlenud pigem ikkagi väga vähe ja mitte igal aastal. Varasematest aastatest on mul ette näidata 2016. aastal väljas joostud 40,57, 2018. aastal samuti väljas joostud 39,74, millega püstitasin tol korral U18 vanuseklassi Eesti rekordi ning 2020. aastal sisetingimustes joostud 41,07. Sisuliselt olen ma sel alal võistelnud üle ühe aasta ning selline rütm jätkus ka nüüd, kui uuesti võistlesin 300 meetris 2022. aastal. Selliste andmete põhjal panin ma endale lihtsaks eesmärgiks joosta alla 40 sekundi, sest seda ei ole ma eelnevalt sisetingimustes veel teha suutnud.
Jooks kulges üsna ootuspäraselt - esimesed 100 meetrit ei olnud võib-olla nii julge, kui võiks, kuid edasine osa nägi korralik välja ja suutsin ka hästi lõpuni kesta. Finišijoone ületasin kolmandana ajaga 39,21, mis tähistab siis minu uut isiklikku rekordit. Jooks oli eriline veel seetõttu, et jooksu võitja püstitas uue Eesti siserekordi ajaga 37,46. Teise koha aeg oli 38,98. Mina ise jäin nii aja kui ka jooksu endaga kindlasti rahule. Tugevas konkurentsis uus isiklik välja joosta on rohkem kui positiivne. Kaugele ei jäänud ka 39 sekundi piiri alistamine, mistõttu oleks põnev sel distantsil osaleda juba kasvõi sel suvel, mil uude sekundisse jooksmine peaks olema täiesti tehtav.
Umbes pooleteise tunni pärast ootas ees veel 4x200 meetri teatejooks, millele läksime võistkonnaga vastu ikka esikoha mõtteid mõlgutades 😀. Teatejooksud on alati meie klubi tüdrukute võistkonnal nii suvel kui ka talvel hästi õnnestunud, mistõttu oli igasmõttes natuke suurem pinge peal. Kokku toimus naiste arvestuses ainult üks jooks, kus osales kokku viis võistkonda. Meie esimese kolme vahetuse jooksjad tegid kõik väga head tööd, hoides meid pidevalt kõrgel positsioonil. Mina sain viimase vahetuse jooksjana pulga kätte teisena/kolmandana, täpselt samal ajal, mil Audentese naiskond. Ees oli jooksmas juba Tartu Ülikooli võistkond. Jooksu esimestest meetritest peale olin ma sunnitud 110% täiskäiku sees hoidma, sest see, milliseks kujuneb jooksu lõpplahendus, oli selleks hetkeks veel ainult minu teha. 50 meetri möödudes suutsin ma Audentesest mööduda ning viimasest kurvist välja tulles ka jooksu liidrist, mille tulemusena olime Altiuse teatevõistkonnaga Eesti karikavõitjad! Ajaks saime me 1.43,34 minutit, mis tähistab ka meie klubi uut naiste 4x200 meetri teatejooksu rekordit. Konkurents oli teatejooksus seekord väga tugev, sest lõpuks kaotas Audentese võistkond meile vaid 16 sajandikuga ja Tartu Ülikooli võistkond 30 sajandikuga.
Järgmisena võistlen ma juba sel laupäeval, 5. veebruaril Lätis, Valmieras, kus toimub Sportland Cup nimeline võistlus ning kavas on mul seal 200 meetri jooks. Peale seda toimub 10. veebruaril veel Martin Kutmani mälestusvõistlus, kuid sealne ala, milles kaasa teen on veel lahtine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar