Eesti karikavõistlustest

Möödunud nädalavahetusel toimusid Rannastaadionil Eesti karikavõistlused, kus laupäeval võistlesid kuni U18 vanuseklassi sportlased ning pühapäeval U20 ja täiskasvanud. Plaan nägi ette joosta sel päeval kolmel korral ehk 100m, 200m ja 4x100m teatejooksus viimast vahetust. Ilm oli sel korral häid tulemusi soosiv, terve aeg paistis päike ja jooksude ajal puhus valdavalt mõnus taganttuul.

Päev algas 100 meetri jooksuga, kus kirja oli end pannud 25 sprinterit, nende seas Kreete Verlin, Karoli Käärt, Kristin Saua. Kokku toimus 4 jooksu, mina neist viimases koos kõigi eelmainitutega. Start õnnestus väga hästi, suutsin end esimeste meetritega üsna hästi kohe käima tõmmata. Minu kõrvalrajal sprintiv Kristin Saua oli jooksu keskosas täpselt minu kõrval, mis sundis mind veelgi enam igal sammul maksimaalset pingutust andma. Finišijoone ületasin napilt Saua järel neljandana, ajaks 12,01 (taganttuul 0.2 m/s). Võitjaks tuli Karoli Käärt ajaga 11,93, teine oli Kreete Verlin 11,97, kolmas Kristin Saua 11,99 ning neljas mina. Tõin need ajad siinkohal välja, sest suur rõõm on just selle üle, et esineliku vahed olid ju üliväikesed. Sellise 100 meetri hooaja avastardiga saan ma kindlasti ainult rahule jääda, sest nii kiiret aega ei ole ma suutnud veel siiani avastardil näidata ning ega rekordini ka ju väga palju minna ei olegi (11,87) 😉. Siit saab ainult paremaks!

Umbes tunni aja pärast ootas ees juba 200 meetri jooks, kus toimus 3 jooksu, mina neist viimases. Mingisugust kindlat eesmärki ei osanudki ma seekord enne jooksu panna, sest tahtsin lihtsalt näha, kui palju olen 3 nädalaga teravamaks läinud (17.mai jooksin 25,26). Kuna ilm oli sel päeval tõesti väga palav ning tundsin, et vaimselt läks 100 meetri ettevalmistuseks tohutult palju energiat, siis mõõduka väsimusega ma sinna päeva teise starti läksingi. Start oli kohe üsna pehme ja kehva, mida näitas pärast ka reaktsiooniaeg (0.238). Jooksu esimene pool ehk terve kurv oli üldse selline pigem ettevaatlik, sirge algul sain korraks aru, et üks käik oleks justkui veel sees, kuid selle käigu pealt ma ikkagi nii hästi veel lõpuni seekord ei kestnud - finišijoone ületasin kolmandana ajaga 24,42 (taganttuul 1.2 m/s). Ma ei olegi siiani veel otsustanud, kas ma jäin rahule selle ajaga või mitte. Jooksu endaga ei saanud kindlasti rahule jääda, sest suhteliselt tühi ja väsinud nägi see ka kõrvalt välja, kuid võib-olla siiski just seepärast saabki ajaga enam-vähem rahul olla, kui ma ise tean, millise enesetunde pealt see jooks lõpuks ikkagi joostud sai.

Viimase alana oli kavas veel 4x100 meetri teatejooks, kus koos kolme oma treeningkaaslasega jooksime välja uue klubi rekordi 47,53! Teatejooksus jooksmine on alati natuke teistsugusem tunne, mistõttu ei tundnud ma seal joostes enam mingit väsimust, tuli lihtsalt pulk vastu võtta ja täiega üle finišijoone kihutada! Selle ajaga olime me lõpuks teised, esikoha võitis Tartu Ülikooli naiskond (45,96).

Ma arvan, et üldpildis saab selle võistlusega väga rahule jääda. Hooaeg on tegelikult siiani veel väga vähe kestnud, kõik tähtsamad stardid on alles ees! Ma praegu täpselt ei teagi, kus ja millal ma järgmisena võistlen, kuid kaugel ei ole enam ka Eesti meistrivõistlused, mis peaks toimuma 26.-27. juunil Tallinnas.