Uskumatud emotsioonid ja mitmed Eesti U20 rekordid!

Ohohooo, vahepeal on juhtunud nüüd päris päris palju, aga alustame siis sealt, kus viimane kord pooleli jäime. 

Peale enda vanuseklassi Eesti meistrivõistlusi toimusid 1.-2. augustini Pärnus U20 vanuseklassi Balti meistrivõistlused, kus esimesel päeval olin stardis 100 meetri jooksus ja teisel päeval 200 meetri jooksus ning 4x400m segateatejooksus. Alustuseks siis 100m jooks, mida asusin jooksma isiklike rekordite võrdluses paremuselt kolmanda tulemusega. 2 lätlannat olid jooksnud juba alla 12 sekundi ja minu rekord oli noorte eestikatelt 12,03. Juhtus aga siiski nii, et finišijoone ületasin esimesena just mina, ajaga 12,07 (vastutuul 1,1 m/s). Seega esimene Balti meistritiitel nendelt võistlustelt oli võetud!

Järgmisel päeval ootasid ees veel kaks jooksu. Esmalt siis 200 meetri jooks, kus ma samuti ei läinud starti parima isikliku rekordiga. Mu rekord pärines sel hetkel 2018. aasta sügisest, kui suutsin Argentiinas noorte olümpiamängudel välja joosta aja 24,53 sekundit. Eelmise päeva 100 meetri jooks andis märku, et see rekord peaks nüüd küll saama üle joostud, seega ootasin seda jooksu väga. Kurvi jooksin millegipärast isegi natuke liiga arglikult ja sirgele ei tulnudki ma esimesena. Mida meetrid edasi, seda rohkem suutsin aga eest ära liikuda ja teised jäid minust kaugemale seljataha. Finišijoone ületasin uue isikliku rekordiga 24,19 sekundit! Rekordiparandus tuli siit lausa 34 sajandikku! Selle ajaga asusin juhtima ka käesoleva hooaja naiste 200 meetri edetabelit! Kuid natukene etteruttavalt ütlen ära, et ma olin ka peale sellist jooksu enam kui kindel, et olen veelgi paremaks võimeline, tuleb oodata vaid järgmiseid võistlusi, kus mind poolt staadioniringi jooksma lastakse. Aga juba teine Balti meistritiitel nendelt võistlustelt minule!

Juba mõne tunni pärast ootas ees viimane kolmas etteaste, kui jooksin 4x400m segateatejooksus teist vahetust. Pulga sain läti ja leedu tiimide ees kätte esimesena, mida suutsin kuni enda vahetuse lõpuni ka hoida. Treener võttis stopperil minu jooksu vaheaja, mida ma siin ütlema ei hakka, sest see ikkagi käsiaeg ja ei tea kui täpne see oli, kuid nii palju saab vist öelda, et heades oludes ja tugevate konkurentidega suudaksin ma praegu 400 meetri jooksus tõenäoliselt oma rekordinumbreid veelgi nihutada(rekord 2018. aastast 55,84). Teatejooksu võistkonnaga jäime lõpuks ikkagi teiseks, kuid suutsime välja joosta uue U20 vanuseklassi Eesti rekordi ajaga 3.34,92! Vana rekord sai ületatud rohkem kui 3 sekundiga!

Nende võistlustega võib kindlasti rahule jääda, kaks kulda ja üks hõbe ei ole sellistelt võistlustelt üldsegi paha saak!

Väike hingetõmme ja täpselt nädala pärast ootasid ees Tallinnas, Kadrioru staadionil Eesti täiskasvanute meistrivõistlused, kus esimesel päeval lippasin vaid staadionisirge ja teisel päeval kaks korda sama pika maa. Eks ootused olid enne võistlusi kõrged, sest neid aegu, milleks ma võimeline olin, ma veel saavutanud ei olnud.

Esimesel päeval 100 meetri eeljooksud. Kokku kolm eeljooksu, mina neist viimases. Tunne nii soojendusel kui ka üldiselt super hea, minuga ühes jooksus veel kõvematest Õilme Võro. Jooksu esimene pool väga mitte midagi ütlev, kuid teise poolega kogusin hoo üha paremini üles ning lõpetasin teisena Võro järel, uue isikliku rekordiga 11,91 sekundit. Sellise ajaga pääsesin ma neljandana finaali. 

Finaaliks panin ma lihtsaks eesmärgiks joosta kiiremini, kui eeljooksus. Okei, vaikselt mõtlesin ka medalile, sest eeljooksude põhjal kolmas parim aeg oli 11,89 aga samas ei tahtnud selle medalile mõtlemisega endale liigseid pingeid tekitada. Stardipauk. Jälle esimesed 40-50m üsna kehvad, kuid peale seda hakkan jõudsalt tõusma. Finišijoone ületan pronksmedali vääriliselt, uue isikliku rekordiga 11,87 sekundit! Kuld- ja hõbemedali võitsid vastavalt Ksenija Balta ja Õilme Võro aegadega 11,66 ning 11,79. Ma ei oska siia suurt midagi lisada, 100 meetris medal võita täiskasvanute arvestuses ja veel selliste sprinterite järel on vähemalt minu jaoks midagi väga suurt ja see tohutu isikliku rekordi parandus selle kõrval teeb kogu tunde ja olemise lihtsalt kirjeldamatuks! Ajaga 11,87 tõusin ma Eesti kõigi aegade naiste 100 meetri edetabelis jagama 9.-11. kohta!

Aga, järgmisel päeval ootas ees midagi veel magusamat - 200 meetri jooks. Ka seal toimusid eeljooksud. Startisin neist teises ning treeneriga läbirääkimisel otsustasime, et jookseme selle lihtsalt kindla peale, et finaalipääse tagada(mõlema jooksu esimesed kaks said otse finaali). Viimased 40-50 meetrit enam täiskäiku sees hoidma ei pidanudki ja ajaks sain selliselt joostes igati hea 24,35 sekundit. Sellega pääsesin ma paremuselt teisena õhtusesse finaaljooksu.

Õhtul toimuvas finaalis tuli aga valmis panna end selleks, et viimaste meetriteni endast kõik anda. Balta, Võro ja Verlini puudumisest oli muidugi väga kahju, kuid sellest tingituna hakkasid mul aina rohkem meistritiitli mõtted peas mõlkuma. Kurvi esimene pool kulges jällegi rabedalt, teises pooles hakkasin paremini liikuma, kuid sirgele ei jõudnud ma üldsegi mitte veel kindla liidrina. Umbes 120-130 meetri peal hakkasin üha enam eest ära minema ja sealt ma enam tagasi ei vaatand, jaksu oli lõpuni ja jalad olid uskumatult kerged. Võiduajaks sain uut isiklikku rekordit tähistava 23,96 sekundit, mille üle on tohutu suur rõõm, sest esiteks kuulub minu nimele nüüd Eesti U20 vanuseklassi 200 meetri jooksu rekord ja teiseks sai see maagiline 24 sekundi piir alistatud! Peale sellist jooksu kuulun ma nüüd Eestis 5 naise hulka(mina paremuselt 4.), kes on läbi aegade välitingimustes 200 meetrit alla 24 sekundi jooksnud! 

Emotsioonid on siiani veel nii laes, sest sellist võistlust ei oleks ma ealeski ette suutnud kujutada just medalite poolest. See, et mõlemal alal sai tehtud tugevad rekordiparandused ja mõlemas jõuda uude sekundisse, sellest olin ma pigem teadlik, et selleks praegu võimeline ka olen. Eelnevatel võistlustel olid seganud tuuleolud, kui pidevalt pidin jooksma vastutuult, kuid nüüd lõpuks sai korralikes tingimustes ning heas konkurentsis need tulemused tehtud, mille nimel me vaeva näinud oleme!

Hooaeg pole veel aga sugugi läbi, sest juba 14.-15. augustil võistlen Lätis, Ogres Balti täiskasvanute meistrivõistlustel, kus jooksen samuti 100 ja 200 meetri distantsidel ning lisaks 4x100 meetri teatejooksus. Kuidas mu suurepärane hooaeg jätkub, sellest juba järgmisel korral!!