Ootaks paremaid päevi

Tänaseks olen võistelnud veel kahel võistlusel, mis mõlemad läksid tulemuse poolest oodatust kehvemini. Esmalt toimus 16. jaanuaril Tartus sprindi mitmevõistlus, kus tegin kaasa nii 60 kui ka 200 meetri jooksudes.

Võistlus algas 60 meetri jooksuga, mille eel tundsin ma end üsna normaalselt, valmisolek stardiks oli olemas. Kreete Verlini (7,55) ja Kristin Saua (7,69) järel ületasin ma finišijoone kolmandana, ajaga 7,80, millega ei saa kindlasti rahule jääda. Muidugi ei olnud ka stardiosa sel päeval kõige teravam, kuid eeldasin enne jooksu, et vähemalt 5-10 sajandikku kiiremini suudaksin ma joosta küll, kuid seekord päris nii ei läinud. Ees ootas veel 200 meetri jooks, kus sain ühes jooksus startida koos Kristin Sauaga, keda ma näiteks eelmisel aastal samal võistlusel ka napilt edestasin. Nagu ka juba 60 meetri jooks näitas, siis sellist teravust ja särtsakust ei olnud mul sel päeval kohe üldse, mida oli samamoodi näha ka 200 meetri distantsil. Ajaks sain ma kahvatu 25,05 sekundit, mis on 13 sajandikku tagasihoidlikum eelmise aasta 200 meetri avastardist ning hetkel koguni 30 sajandikku halvem mu eelmisel aastal püstitatud siserekordist.

Kohe uuesti võistlesin ma juba 18. jaanuaril, kui toimusid Tartu linna meistrivõistlused. Seal osalesin ma 60 meetri jooksus ning kaugushüppes. Vahepealne päev ma trenni ei teinud ehk sisuliselt lootsin ma lihtsalt, et seekord tuleb rohkem minu päev. Kahjuks oli sel korral seis veelgi halvem. 60 meetri jooksus sain ma ajaks 7,87 ning kaugushüppes ei saanud ma esimesel kolmel katsel tulemust kirja, kuid õnneks lasti mul siiski järgmised kolm katset hüpata väljaspool arvestust. Ma oleks võinud esimese kolme ebaõnnestunud hüppe järel aru saada, et selleks korraks mulle aitab, sest neljandas voorus hüpatud 5.51, mis jäi ka mu parimaks, ei ole kohe kindlasti see tulemus, milleks ma võimeline olen.

Võistlusjärgne analüüs on aga tehtnud ning loodetavasti jõudsime õigete järeldusteni, miks mul hetkel selline jõuline langus võrreldes hooaja esimeste võistlustega järsku tulnud on. Õnneks on kõige tähtsamate võistlusteni ka veel natukene aega, et asju trennides enne seda veidi muuta.

Nüüd proovin ma hoolega trenni teha ning valmistuda esimesteks natukene suuremateks võistlusteks, milleks on Eesti talvised karikavõistlused (30. jaanuar). Eeldatavasti teen ma seal kaasa 60 meetri jooksus ja/või 300 meetri jooksus, sest 200 meetri jooksu minule seal enam kavas ei ole. Üritan järgmisel korral pisut positiivsemate uudistega siia muljetama tulla 😀.

Uus aasta algas rekordiga!

Käesoleval aastal olen jõudnud juba kahel võistlusel enda võimed proovile panna. 2. jaanuaril toimus Lasnamäe hallis teivashüppe GP, kus osalesin 150 meetri jooksus ning 8. jaanuaril toimus Kalevi spordihallis Aleksander Tšikini mälestusvõistlus, kus tegin väljaspool arvestust kaasa kaugushüppes.

Esmalt siis 2. jaanuari võistlusest, kus viisin ca aasta aega tagasi oma rekordi 18,60 peale. Võistluspäeval oli enesetunne väga hea, soojendusel tundsin end hästi. Olen aru saanud, et päev enne võistlust trennist puhkamine toimib vähemalt hetkel minu jaoks kõige paremini, mistõttu olengi siiani enne kõiki kolme võistlust niiviisi teinud. Mõnele sobib vastupidiselt väga hästi hoopis see, kui päev enne teha kergem trenn, mõni teeb veel sama päeva hommikul kerge trenni, kui võistlusstart ise alles õhtul. Muidugi võib see ajas kõik veel muutuda, aga mul on hea meel, et vähemalt praegu olen ma leidnud enda jaoks süsteemi, mis on siiani hästi toiminud. 

Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, siis väikseks eesmärgiks panin ma lihtsalt joosta uus rekord - kas see tuleks siis ühe või kümne sajandikuga, seda ma nii täpselt paika ei pannud. Jookse oli sel korral naiste arvestuses kokku kaks, millest mina neist teises ka startisin. Sain endale viienda raja, mis oli sellessuhtes väga hea, et kurvi teisest poolest alla joosta on sellelt rajalt tunduvalt mõnusam kui ükskõik milliselt muult siserajalt. Hea enesetunne ei vedanudki mind sel päeval alt - finišijoont ületades näitas kell seinal aega 18,48, mis hiljem siiski ametliku ajana ühe sajandiku võrra kehvemaks muutus. Ajaga 18,49 sekundit sain ma astuda ka poodiumi kõrgeimale astmele. Lisaks tõusin ma võidetud ajaga ka selle võistluse läbiaegade naiste edetabelis kolmandale kohale. Minust ettepoole jäävad vaid kaks Kreete Verlini tulemust 18,33 ja 18,17, millest vähemalt esimene võiks kindlasti ju järgmisel aastal uueks sihiks olla😀.

8. Jaanuaril toimunud Aleksander Tšikini mälestusvõistlustel osalesin ma väljaspool arvestust aga hoopis kaugushüppes. Kindlasti ei saaks ma veel öelda, et kaugushüpe oleks juba justkui mu kõrvalala, sest n-ö uuesti(eks nooremana sai ka hüpatud, kuid vahepeal tuli paari aastane paus sisse) hüppama hakkasin ma alles eelmisel talvel, kui ma kohe sel alal ka võistelda soovisin. Kokku hüppasin ma eelmisel talvel kolmel võistlusel + ühe korra sain seda teha ka suvel välitingimustes. Oma kõige esimesel kauguse võistlusel hüppasin ma siiani püsiva isikliku rekordi 5.77, järgmisel korral jäi parimaks 5.64, järgmisel võistlusel 5.76 ning väljas on hetkel mu parim tulemus 5.52. See kõik tähendab seda, et hüpanud olen ma tegelikult veel väga vähe(ka trennides). Ega ma otseselt ei olegi rohkem tahtnud, siiani 😀Pigem olen ma teinud seda seepärast, et saada natukene vaheldust ja tuua trennidesse sisse midagi täiesti teistsugust. Kuna ma eelmisel talvel nägin, et isegi nii väikese ettevalmistuse pealt ja puhalt kiiruse pealt on ka võimalik üsna kaugele hüpata, siis tundus mulle ka see talv hea mõte seda ala jälle proovida.

Tšikini võistlusel oli mul ainult kolm katset, sest minu vanuseklassile seda ala tegelikult kavas ei olnud. Sel päeval oli enesetunne hea, aga mitte parim. Seda just jalgade seisukohalt. Üle-eelmisel päeval olime trennis kelku jooksnud, mitte küll väga rasket, aga siiski lisaraskusega, mis võis veel veidi jalgades olla. Sel korral hüppasin ma esimest korda 16-sammulise hoojooksu pealt, mis eelmisel talvel mulle kuidagi ei sobinud(siis jäin 14 sammu peale), kuid nüüd on see kaks sammu pikem jooks kindlasti parem variant. Esimesel katsel sain kohe väga hea tulemuse kirja - 5.75, mis jääb siis vaid 2 sentimeetriga isiklikule alla. Teises voorus jätsin ma õhus millegipärast hüppe pooleli ning kolmanda astusin üle. Mulle endale tundus just viimane hüpe kõige parem, aga seda ma kunagi enam teada ei saagi. Kahju on veel sellest, et ma ainult kolme katsega piirduma pidin, sest usun, et ca 10-15cm rohkem oleks kindlasti sel päeval veel jalas olnud. Järgmisel korral olen targem ja ei jäta õhus hüpet pooleli täiesti eimittemillegi pärast, võib-olla oli ka see hüpe juba eelmisest pikem😕.

Järgmisena võistlen ma juba sel pühapäeval, 16. jaanuaril Tartus sprindi mitmevõistlusel, kus kavas 60 ja 200 meetri jooksud. Ise olen väga põnevil just 200 pärast, et kuidas ma hetkel sel distantsil kestan. Edasised võistlused on veel natukene lahtised, kuid kindlasti olen kohal 30. jaanuaril Tallinnas karikavõistlustel. Kaugel ei ole enam ka Eesti meistrivõistlused - U23 vanuseklassi arvestuses toimuvad juba 19.-20. veebruaril ning täiskasvanute arvestuses 26.-27. veebruaril.